 |
| turistid Margaret Riverisse |
 |
| Reelika & Margus |
 |
| Lollid ::D |
 |
| Tehke mulle laud |
 |
| To northbridge ! |
 |
| Istanduse cellar |
 |
| Smiths beach |
 |
| Igaõhtune |
 |
| If u look really closely u can see how our economy was fucked. Paul Rugby |
 |
| Täiega eestit |
 |
| Sünnilt Tulp |
 |
| linn |
 |
| Love |
 |
| Stairway to heaven. |
 |
| Sannu degusteerib |
Ma enam ei alusta vabandamisega,
et jälle nii pikk vahe sisse jäi. Kõik saavad juba aru, et ma ei ole selle aja
pidamisega edukas . Ja meee oleme rõõmsad ja õnnelikud niiet täna halba ei
räägi. Sest Marta ja Kroon jõuavad juba tumtumtummmmm 7 tunni pärast !!! Yeah.
Ma ei tea kuidas nad kohale jõuvad, sest meil algas just torm aga me hoiame
igatahes põialt . Kell 6:30 hommikul meie aja järgi, peaksid nad oma pisikesed
päkad austraalia pinnale toetama. Me oleme muidugi superexcited !
Ega miski ei lähe kunagi korrapäraselt kui meie armsast grupist juttu on, nii
ka seekord. Suurte arvutustega leiutasid maš ja kroon välja, et jõuavad meieni
12:30 päeval ja said alles Hong Kongis aru, et tegelikult jõuavad 6:30 ja lõpuni
ei taibanud kumbki pileti pealt saabumise aega vaadata. Nii palju siis meie
õilsast hommikusest unest ja pikast dussist.
Pean natuke ajas tagasi ka minema, sest me oleme nii ajast maas ja ma hullult
lubasin Margaret Riveri kohta kirjutada. Ehk siis Maaarrgaarett riveer . See
oli niii lahe nädalavahetus. Sõitsime pikalt sinna, enam ei mäleta kui kaua aga
pool teed oli veel Perthi linn, sest 130 km ühest otsast teise ei ole nii
kergesti ületatav ja siis lõpuks jõudsime päris Austraaliasse- liivased
lagendikud ja tühjus. Iluuss. Austraalia farmerid kasvatasid jõudsalt tee ääres
lehmi ja lambaid ning elu oli ilus. Tee peal otsustasime kiirteelt maha keerata
ja midagi ilusat näha. Oma Austraalia Silmaringi raamatust otsisin ruttu
lähimad rannad ja linnad üles ja leidsime lõpuks ennast piltilusast ja
inimtühjast rannast. See oli tõsiselt ilus koht. Sander muidugi tahtis juba
sinna jääda, sest ta tahab igale poole jääda kus talle meeldib. Tegime seal
natuke pilte ja sõitsime mööda coastline’i ringi ning pakkisime edasi Margareti
poole. See oli nii armas pisike linn, selline kuressaare suurune ideaalse
muruga aedade ja armsate inimestega. Käisime söömas, poes ja tiirutasime ringi
et leida mõni ööbimiskoht, tulemuseta. Kõik kohad olid täis niiet noored
seiklejad otsustasid öö autos veeta. Jõudsime täpselt päikeseloojanguks mere
äärde kus umbes 30 autot veel oli ja kõik inimesed nautisid vaadet. Me otsustasime
sinna jäädagi, pidime umbes 5 tundi ootama viimase auto lahkumiseni aga meil
oli tore. Trimpasime rahulikult veini, rääkisime juttu ja nautisime vaadet.
Lõpuks tõmbasime magamiskotid välja ja istmed alla. Korra üritasime ühele
istmele ära mahtuda aga kui ma lõpuks juba hinge heitma hakkasin kobis sannu
oma istmele tagasi.
Hommik nii päikseline polnud. Mitte üheski mõttes. Vihma sadas, merel oli torm,
ja autos ärgata pole kunagi väga sära silma tekitav. Küürisime oma veekanistri
otsas ennast kuidas saime ja panime linna poole ajama, et oma veinituurile
minna. See 105 $ inimese kohta mis me maksime oli seda täielikult väärt.
Külastasime 4 veiniistandust, kus kõigis oli degusteerimine. Istandused olid
imeilusad ja vein imehea. Lisaks käisime ühe koomiksikunstniku galeriis mis oli
tema koju üles pandud oli ja see oli kaa super !
Viimasest istandusest lahkudes ei suutnud ma end tagasi hoida ja ostsin kasti
veini kaasa J
Pärast veinimaailma käisime veel shokolaadi vabrikus ja juustuvabrikus ning lõpetasime
oliiviõli pleisiga. Ma pole mitte kunaagii nii häid oliiviõlisid saanud kui
seal olid. Iga võimaliku maitsega alustades basiilikust lõpetades mandariiniga.
Poole päeva pealt läks ilm ka ilusaks ja kokkuvõttes oli see üks ääretult lahe
tuur. Oleks kooli ajal ekskursioonid ka sellised olnud, oleks ennast alati
kohale vedanud . Super emotsiooniga sõitsime samal õhtul Perthi tagasi, sest
teine öö autos ei kõlanud enam nii seiklusrohkelt. Tagasiteel nägime oma
esimesi kängurusid ja nüüd oleme ametlikult Austraalias käinud J
Ülejäänud kuu aega kui me vaikusesse kadunud olime ei teinud me enam midagi nii
vahvat. Aga meie ümbert kadus inimesi ja tekkis juurde. Margus ja Fredrik
läksid idakaldale farmi tegema, nendega jätsime paar nädalat tagasi kurvalt
hüvasti ja panime lennujaama ära. Nüüd meil pole enam kuskil wifis käia L Aga saime inimesi
juurde ka. Ühel ilusal päiksepaistelisel päeval ( mitte, et meil väga muud
olekski ) kirjutas mulle Mirian, kes oli sel hetkel minu jaoks veel täiesti
lambine inimene. Nimelt oli ta oma sõprade kaudu kes on ka minu tuttavad
leidnud mu blogi ja kuna nemad poisiga ka austraaliasse tulemas olid siis
otsisid infot ja kaasmaalasi kes juba ees oleks. Me mõtlesime, et oleme head
inimesed ja läksime neile lennujaama vastu ning võtsime esimeseks
nädalavahetuseks enda juurde, et neile aega anda kodu leidmiseks. Lõpuks
veetsid nad meiega üle kolme nädala, nii läheb ikka J Rõõmsad Marko (Loe :Marek (mulle
meeldib teda Markoks kutsuda)) ja Mirian kolisid just eile meilt ära, et
martale ja kroonile ruumi teha. Aga koos veetsime siin täitsa toredalt aega.
Käisime väljas ja hullasime kodus, koristasime maja ja tegime aia tundmatuseni
korda, käisime rannas ja valmistasime kodus vanu häid eesti maitseid nagu
kartulipuder ja hakklihakaste. Nii see
viimane kuu möödunud ongi.
Tööd ka muidugi palju. Sander sai uue töö. Läbi lambiste kokkusattumiste jada.
Ta tegi eelmisel tööl seljale liiga ja otsustas ühe päeva kodus olla. Hommikul
sai kuskilt firmast sõnumi, et pane riidesse ja tule sellele aadressile anname
tööd. Kohale ta läkski aga juba varsti sai aru, et ta küll sinna firmasse CV-d
pole saatnud. Tuli välja, et kohal oli ka Eesti kodanik nimega Sander Sääsk ja
kuna nad täpitähti ei tunnista siis olid targad tädid ja onud sannu CV teise
sandri nime alla pannud ja kohale kutsusid kogemata mõlemad. See töö annetati
siiski teisele sandrile nagu algselt minema pidi aga Sannu sai oma nime
tööagentuuri kirja ja juba nädala pärast lubati talle sealt tõstukijuhi tööd.
See kahjuks tühistati niiet sannu saadeti kuhugi lattu kaupa komplekteerima. Seal
ta nüüd on. Lubati kolme nädalaga parem töö leida, kus rohkem palka ka saama
peaks. Seltkond pidi tal seal nüüd imelik olema- narkarid ja abod ja kellest ta
veel räägib ja kaugeltki mitte nii lahe kui eelmises kohas aga palk on vähemalt
tiba parem.
Mul on ka tööl väikseid muudatusi olnud, kahjuks mitte töötundide osas, need on
ikka üüüüratult pikad aga seltskonna vahetus. Meilt läks 3 tüdrukut ära ,
kaasaarvatud meie eestlane, kes juba samal päeval järgmise eestlasega
asendus. Plus meile tuli veel 3 uut
tüdrukut, ma ei tea miks mu ülemus neid sinna nii palju kuhjub. Ja Martal on
pärast mu imelist reklaami ka väga sobiv pinnas sinna tööle saamiseks. Aga uus
eesti tüdruk Reelika on äärmiselt nunnu ja kena tõdeda, et suhtlusringkonnas on
veel üks paar kellega hea ühiseid ettevõtmisi ette võtta on ( väljend või asi )
.
Varsti on jovlud ! Siin ka, kuigi see ei tundu üldse real. Vägaaa imelik on näha
siinseid poode jõuluasju täis ja ehitud tänavaid mille kõrval kõrguvad palmid.
Põnjev põnjev põnjev. Hullult ootame Mašhi ja Kroonikut ja homsest muutub blogi
nimi juba : Liisa, Sander, Marta ja Kroon Austraalias.
Palju meid veel tuleb ? Kas saab terve sõpruskonna 7 maa ja mere taha ära?
Lootust on, et äkki Mash ja Kroon
ka vahel kirjutada viitsivad, siis ehk saab päris tihti uusi poste ;)
Peame nüüd tuttu pakkima, sest sander juba mängib Solitaire’i ja marta ja kroon
ei oska arvutada J
Igatseme !
Goooooddd Night Estonia !!!
