Saturday, January 5, 2013

Neljakesi Präänikutemaal

Taasühinemine
Õueminek
Jovl austraalia moodi






pifffid
Marta on äralõigatud sabaga spanjel

Becky 23 !

Söömaaeg

Väsinud lapsed Kings Parkis

Mac  & Simone


Lollid
BBQ Simone'i juures

Tänavamuusik martA

Piinatud päka
Ja ongi uskumatult kiiresti tulnud see aeg kätte kui me oleme paljunenud neljaks. Marta ja Krooni jõudmine oli muidugi üks suuur nali kuna nad 6 tundi jõudmisajaga puusse panid. Lõpuks me ajasimegi end sannuga kella 6st ülesse ja pakkisime lennujaama „ Welcome to Paradise „ sildiga. Ja seal nad meid ootasid, pisike eesti lipp näpu otsas. Ilus oli see hetk. Ilus. Imestasime, et nad ikka nii sama nägu on, tavaliselt inimesed moonduvad kui kaua aega eemal oled.
Aega raiskamata tegime kodus mõne hommikuse õlle ja sõitsime Kings Parki, et Martale ja Kroonile meie parimat vaadet linnale tutvustada. Kõik oli fun aga martal hakkas üleväsimus kohale jõudma niiet ta oli enamus aja poolketis. Käisime Hungry Jacksist läbi ja panime marta tuttu. Õhtul kui Simon jõudis tegime tervitusjooke mis lõppesid tantsu ja lauluga kella 3 ajal .
Nädalavahetusel oli suurem üritus kuhu Simoni sõbranna inglismaalt ka tuli ehk siis tegime ennast inimeseks ja käisime väljas.Täitsa kena oli :)
Iga pühapäev oleme korrapäraselt rannas käinud. Marta ja Kroonik on ka juba üsna sisse elanud kuigi nende algus on ikka täiesti öö ja päev meie omaga.
Marta sain juba esimesel nädalal oma ülemusega kokku juhatatud ja ta korjas seal kenasti töö millega nüüdseks juba jamad on sest piisavalt tööd pole, et nii palju tehnikuid vaja oleks. Eks näeb mis saab.
Siiski tore, sest see nädal aega tööd aitas vähemalt masha suuremast pankrotist välja. Kroon oli sel ajal veel otsingutel.
Jõulud veetsime üsna tasaselt aga ikka omamoodi. Ajasime mingi viltuse rootsu ka toa nurka püsti ja kutsusime seda kuuseks. Tegime poerallit, et iga molu mingi väikese paki õhtul avada saaks ja  meisterdasime ISE päris kartulisalati. Issaand kui hea see oli, me sõime ilmselt pool juba tegemise ajal ära aga noo nii super. Üldse läks kõik väga täppi, sest hommikul tõi naaber ukse taha suure kotitäie hot dogi saiu, mis neil üle olid jäänud ja lõuna ajal sain paki emmedelt ja issidelt kus sees oli suuuuuuuuuur võileivagrill mille vahel saab põhimõtteliselt põdrapraadi ka küpsetada. Ilus, õhtul tegimegi seal vahel veel üle mitme hot dogi ja väänusime põrandal nagu ikka pärast suurt söömat. Lürpisime veintsu ja avasime pakke ning olime niisama vahvad nagu meil ikka kombeks.
Järgmisel päeval 25.dets pidime Danieli juurde jõulupeole minema aga kuna meid tabas hommikul silma avades 40 kraadine kuumalaine siis me kaugemale kui randa esialgu ei jõudnud. Õhtuks vedasime ennast kuidagi ikkagi peole ka, selleks ajaks olid kõik end juba purju joonud ja uuesti kaineks saanud umbes kolmandat korda. Luke lasi gaasipalle süütades plastikust lumememme õhku ja ülejäänud lällasid ümber laua. Ikka väga imelik tunne kui öösel kell 12 on õhutemperatuur 30 kraadi. Kammib ära.
26.detsembri veeretasime lihtsalt rannas õhtusse ja seejärel läksime me martaga  kolmeks päevaks tööle. Ja siiis jälle puhkus kuni  4.jaanuarini . Kuna pühade aeg on ehk tööd pole ja kroonil polnud tööd ja marta oli pm poole kohaga siis oleme me viimased 2 nädalat kohutavalt vaesed olnud.
Niisiis juhtus ka see, et aastavahetusel linna minna ei saanud, sest takso raha polnud niisiis pidime fantaasiat kasutama ja koduse olemise kuidagi huvitavaks tegema. See õnnestus nii, et Ashleigh tõi oma eksi juurest meile basseini. Terve öö veetsime basseinis, öösel liitusid meiega veel Mirian ja Marko . Poole basseinipeo pealt sai sellest juba skinny dipping party aga seda osa me üritame unustada J
Hommik oli kohutav, või no mis hommik ,me martaga võtsime veel päikest kell 8 hommikul enne kui magama jõudsime. Anyway hommik pärast ärkamist ei olnud ilus, pärast valuvaigistit tuli mul selline energia , et hakkasin kõigile omlette vorpima aga sama kiiresti kui energia oli tulnud, läks see poole omleti pealt ära ka ja rohkem ma ei tõusnud. Ülejäänud päeva veetsin teleka ees magades, kell 8 õhtul vaatasin ühe filmi ja tagasi tuttu. Kõik päevad pärast seda oleme lihtsalt mööda saatnud ja MITTE midagi teinud. Isegi pokaalikest veini pole keegi suutnud alla ajada.
Eile käisid meil Reelika ja Margus külas. Nii hea oli näha inimesi kes pole meie 4, sest ega see lihtne pole olnud. Me oleme ikka üksteist nugade ja oradega taga ajanud. Ja ilmselt arvab terve naabruskond, et Eesti on kuskil Itaalia lähedal ja seal elavad väga temperamentsed ja valjuhäälsed eestlased.  Neljakesi inimestega elada kellest nagunii tead kõike ja oled põhimõtteliselt juba eestis aastaid koos elanud on ikka üsna keeruline. Kõigi halvad ja veel halvemad küljed tulevad välja ning ka kõige lihtsamad otsused nagu mida süüa teha võivad tekitada selliseid tülisi, et kolitakse erinevatesse maja otstesse. Enamus probleeme tekitab muidugi maagiline „ Raha „. Eriti jama on kui seda pole. Või kui ühel on ja teisel pole. Või kui ühel on rohkem kui teisel. Või kui seda palju on . Ühesõnaga igal võimalikul moel on raha kurjast. Üritame siin muidugi üksteist toita oleneb sellest kellel raha on, sest me keegi pole väga tööinimesed olnud viimasel ajal. Kolmapäeval leidis Kroon omale ajutise töö ehitusel. Iga päev pidi kell 6 alustama niiet Sannu ärkab kell 5 hommikul, et kroon tööle viia, siis tuleb koju tagasi tudub tunnikese siis viib minu tööle ja siis läheb ise tööle. Tal on ikka ka huvitavad paar päeva olnud. Kroon oli muidugi sillas. Sai esimese kahe päeva eest sama palju raha kui ta austraaliasse tulles kaasa võttis ja see oli Eestis ta kuupalk.
Ja just praegu arutame kuidas ehitada süsteemi mis kõik õnnelikuks teeks. Ehk siis, et kõik ostavad toitu eraldi aga samas on mingi ühine arve mille alla läheb kõik üldkasutatav. Huvitav, läheb jumala abieluks ära juba.
Üldiselt meile ikka meeldib siin aga arvamused lähevad ikka väga laiali. Samamoodi ka selle kohta, et mis meist edasi saab, kas jääme Perthi või lähme edasi. Sannu sai ka uue töö Good Year rehvilaos ja kuna ta hakkab sealt head palka saama siis loomulikult tahab ta veel Perthi jääda, Martal pole otseselt tööd niiet ta tahab kohe farmi tegema minna, mina tahaks ka edasi minna või siis töökohta vahetada, et selle bullshiti eest raha ka saada mida ma teen(mul läheb 30 % palgast maksudeks ja kuna alguses võeti mult 12% siis väidab mu ülemus, et ma olen 750$ Austraalia Valitsusele võlgu. Midaiganes mehed ) ja Kroonil on lihtsalt ükskõik kus ta on või mida ta teeb. Õige poiss. Ta on Austraalias tal on savi mis edasi saab.
Aaa ja Simon on meisse kõigisse nii armunud, et tahab koos meiega siit ära kolida. Ehk siis kui me siia maja võtaks omale siis ta tuleb meiega ja kui me otsustame lahkuda rendib ta seda edasi ja me ei pea suuri rahhe maksma, et majast lahti saada. Plaan on ilus aga kas me leiame maja ? Ja kas me tahame Perthi jääda ?
Tegin eile öösel lubaduse, et kui üks hetk vahepeal eestisse peaksime tulema siis ma käin kuu aega järjest ainult väljas söömas lihtsalt sellepärast, et ma saan J Ja sellepärast, et siin on väljas normaalse toidu söömine niiii kallis ! ja ma ei jaksa enam muna ja saia süüa.
Te isegi ei kujuta ette aga meil on sannuga selline teamwork praegu, ta vajutab alati A tähte kui mul seda vaja on. Mõelge nüüd kui palju viimase lõigu jooksul on olnud A tähti.!? Tubli poiss, hea Team oleme.
a.

Me igatseme ikka kõiki ja tahaks täiega umbes nädalaks eestisse tulla, kõiki kallistada ja siis tagasi ronida. Oleks vist pidanud Soome kolima. Ehitajaks.
Simon tuleb täna Adelaide’st tagasi ! Maja ongi väga tühi ja „vaikne“ olnud ilma temata.
Me peame nüüd hakkama ennast valmis panema, sest lähme kohe randa võrku mängima Reelika ja Margusega ( mainin ära, et jutt käib reelika poisist mitte Luhamaast, kes btw ka Perthi tagasi tulla tahab juba ).
Nägu näha siis see, et marta ja kroon ka siin on ei ole blogi uuendusi väga kiirendanud. Marta on üritanud 2 korda kirjutada aga tema arust me pole midagi teinud millest kirjutada. Küll meil on igav elu siin ikka. Ma võiks ainuüksi muna praadimisest kaks A4 kirjutada vist. Aga ma olen tiba imelik ka. Ühesõnaga ma mõtlesin vähemalt, et ma lasen martal ja kroonil enda emotsioonidest kaks lühijuttu kirjutada ja panen need siia üles. Ikkagi esimene jõudmine ja nägemine ja kõik on ju veel täitsa värskelt meeles.
Ehk siis motivatsioonilugusi kõigile kes on kunagi mõelnud Austraaliasse minemise peale J
Have a good one !