Školka ljet, školka 3im

I realize, et ma ei ole vägaaaa ammu kirjutanud, 2 kuud vist ? Wow, vabandan, et olen teid teadmatuses hoidnud. Aga põhjus on lihtne, olen kogu see aeg oodanud mingit selgust, et oleks millest kirjutada ja et ma niisama häma ei ajaks vaid ütleks konkreetselt kuidas asi on ja mis edasi saab. Olen nüüd aru saanud, et Austraalias bäckerina pole kunagi võimalik kindlalt öelda mis edasi saab niiet seda ma enam ootama ei jää. Mäletatavasti kirjutasin eelmises blogis, et me hakkame nüüd sandriga queenslandi farmi minema.  Võite nüüd kolm korda omaette arvata kas me läksime J
Tõde on see, et oleme endiselt neljakesi koos ja Adelaide Eesti majas. 
Miks me sel hetkel sinna farmi ei läinud ma isegi enam ei mäleta, raha polnud äkki või tekkis juba siis teisi variante? Vahepeal  Marta ja Krooni tööelus palju muutunud pole, Marta töötab endiselt samades kohtades, vahepeal läks tal superhästi aga nüüd on jälle tagasilöök ja ta ei saa väga palju tunde. Kroon teeb juhuotsi Eesti maja sõpradele aga vahelduva eduga juba mitu päeva nädalas mis on hea. Nemad plaanivad nüüd raha koguda, et endale oma auto osta ja sellega kuhugi farmi sõita, et teise aasta viisa ära teha.
Meie teise aasta viisa olukord nii lootusrikas pole. Kuigi me farmi ei läinud tekkis vahepeal mitmeid variante kuidas võiks asja korda ajada.  Sealjuures kandideerisin mina vahepeal liiklusreguleerija ametikohale siinsamas Adelaides. Tuleb nimelt välja, et ka see läheb teise aasta viisa töö alla. Kõik edenes ideaalselt, mul polnud küll sadat vajaminevat luba aga eeldusel, et ma need kohe ära teen oli tööandja väga valmis mind tööle võtma. Oli näha, et ma meeldisin talle inimesena, sest juba mõni päev hiljem tuli ta imelis uudisega, et firma on valmis kinni maksma mu koolitused ja pean ainult ühte sõnumit ootama kus kogu info on. Täitsin employment applicationi ja kõik asjad ning nüüd... Ootan juba kolm nädalat seda sõnumit, keegi enam kõnesid vastu ei võta ja ma ei näe ka mõtet kontorisse neid taga ajama minna, kui leidisid kellegi teise siis ei aita ilmselt ka see kui ma neid kohapeale ähvardama lähen. Sellega läks siis nii. Samal ajal lõppes Sandri firmas Energy Australia kampaania mida ta siiani müüs ja jäi kahenädalane auk enne järgmise kampaania algust. Seega otsustasime koos proovida veel ühte võimalust mis see firma pakkus, nimelt Business-2-business telecommunications. Töö seisneb äridest äridesse käimises ja telefoniliinide, intrneti, faxi, kaardimakseterminali jms müümises. Toode on hea, austraalia värk, meie supervisori Paris’e vend on üks omanikest ehk suhe ka nendega on väga lähedane, toode on üsna odav, austraalia parim pakutav kliendideenindus telco alal. Aga millegi pärast ei hakka see asi meil kuidagi käima. Oleme juba kolm nädalat seda teinud ja tulemused ei ole ikka kiita. Selle töö ja lootuse pärast liiklusregulli teha läksin oma poola kohvikust ära. Nüüd me olemegi olukorras kus me oleme kõik jälle üsna vaesed ja kõrvale pole kuskilt midagi panna. Eesti piletid oleks vaja juba, august ei ole enam kaugel .Nüüd peame olema raha tekitamisel üsna leidlikud näiteks ma tegin  see nädalavahetus Eesti majale omamoodi cateringi ehk siis pubi õhtule oodatud 100 inimesele pidi  liha, kartulisalati ja hapukapsast tegema. Kahe viimasega tegelesin mina ja tundub, et läks hästi, rahavas oli sillas ja mu elu esimene hapukapsa tegemine ei kukkunudki nii kohutavalt välja kui kartsin. Nüüd peab vist isa jälgedes minema ja siin cateringi firma püsti panema. Sander hakkas nüüd poole kohaga ka uut elektrikampaaniat tegema, seal läks varem ju väga hästi. Ma pääsesin vahepeal konkursi kaudu ühele meedia ja radio broadcastingu koolitusele mis algas see nädal ja kestab siis 10 päeva, see peaks olema midagi väga lahedat. Siiani on olnud 2 päeva leadership koolitust ja see on küll väga kasulik olnud. Lõpuks ometi ka kaks nädalat mind huvitava erialaga seotud tegevust. Nad võiksid mulle nüüd sealt sponsori anda, et ma melbsi ülikooli minna saaksin, aitähh. Aaa jaa meil hakkab siin maksutagastus kohe ! wohoo !
Ma ei teagi kas me midagi huvitavat oleme teinud vahepeal, välja arvatud see, et meil on vahepeal kolm sünnipäeva ja jaanipäev olnud. Minu sünnipäeval käisime väljas nagu ikka, Madis isegi oli veel siin ( jah meie  housemate matu lahkus meie seast, WA-sse ), käisime kohutavas klubis kus kõik üle olid, marta sünnipäeval olime natuke edukamad, käisime woolshedis, kohalik , tiba maakas pubi kus muuhulgas saab rodeol  möllata ( mida me muidugi kasutamata ei jätnud ) ja astuda buffalo bari kus mängib vana hea country. Ja viimane in a row oli Sannu kelle sünnipäev oli vaid loetud päevad tagasi, mis tähendab, et tema sünnipäeva pidasime nädalavahetusel koostöös pubi õhtuga Eesti majas, sest enam meil raha pole, et klubihunt Sander õue viia. Ja see on tõsi, kunagi vaikne ja tore poiss olnud Sander ei ole enam äratuntav. Nüüd tõmbab sannut ikka iga reede õhtu uulitsa poole ja mitte ei saa teda vaikima panna. Pubi õhtu muidugi ka midagi tagasihoidlikut polnud, pidu kestis kuueni hommikul, rahvas tantsis laudadel ja möllas nagu ainult eestlasele kohane.
Jaanipäeva pidustused möödusid meil ka väga-väga eestimeelselt, pärast pühapäevast šašlõki grilli kogunes kogu seltskond ümber meie auto parkimisplatsile ja olenemata väga üksikutest plusskraadidest hängiti auto ja grillis põleva lõkke ümber hiliste tundideni. Autost üürgas Elmari hommikuprogramm ja rahvas sulatas grilli kohal vahukommi ja jõi Saku kulda. Jõudsime ka nii kaugele, et elmarisse Vanematele, sõpradele ja vanavanematele tervitusi saatsime. Elmari hommikuprogrammi rahvas oli üsna üllatunud, et kõige tihedamalt tuli tervitusi kuskilt austraaliast, adelaidest. Tundide möödudes vahetus Elmar youtube’iga kust kogu Eesti viimase sajandi paremik läbi käis, piirideta. Ämmamoori majast Koiduni ( mille ajal rahvas püsti tõusis ja üle linna lõõritas ).
Ma isegi ei taha mõelda, veel vähem öelda, et mis plaan nüüd on sest nagu maininud ei ole Austraalia just maailma parim planeerimisepaik. Marta ja Krooni mõtetest juba põgusalt rääkisin, et nad tahavad auto hankida ja farmi lennata.  Meie ilmselt üritame veel mõne nädala paaniliselt raha kokku ajada ( kuskilt... ) ja ideaalis läheks siis läbi Aussi roadtrippima. IDEAAALIS teeks samal ajal müügitööd ( maapiirkondades peaks olema tiba rohkem, sest seal ei käi iga päev keegi müümas ) ja sõidaks läbi kohad mida me veel näinud pole.  Sest what a shame oleks, kui me nii lahkuma peame, et  pool riiki on veel nägemata. Siis saaks rahuliku südamega koju tulla ja hakata uut riiki otsima kuhu põgeneda. Ma loodan, et see viimane lause nüüd kedagi väga ei häirinud, kes meie plaanidest midagi ei tea aga jah, mõte sellest et pärast midagi nii lahedat Eestisse jääda ei kõla üldseee intrigeerivalt. Mul on muidugi ka ülikooli mure, st et ma tahan varsti kooli minna ja mitte seda kaugustesse lükata seetõttu peaks järgmine sihtpunkt meid natuke kauem majutama. Kes teab, kes teab elu on nii ettearvamatu, et ma võin siin sada plaani teha aga uued võimalused ja mõtted ja sündmused võivad need kõik pea peale keerata. Lihtsalt ilma plaanita pole nagu kuhugi pürgida.
Uskumatu on mõelda, et juba kahe kuu pärast saab mul ja sandril see segane aasta siin läbi ja näeme lõpuks oma kalleid kalleid. Selle juurde käib muidugi ka siinsete kallite maha jätmine, mis on jälle tiba kurb, marta ja kroon on ju siin veel vähemalt detsembrini kui mitte järgmise aasta detsembrini. Ja ülejäänud inimesed kellega siin kohtunud oleme ja kes siia maha jäävad L .
Kaakkksss kuuuudd peeooopllleeee ! Ma ei suuda oodata ! Ja issand kuidas ma tahaks juba oma kooduuss oma köögis, Eestis müüdavatest toiduainetest süüüaa teha, midagi head.  Ja kuidas tahaks oma oma oma voodis tududa. Ja kuidas tahaks mamaga kamina ees veini lürpida ja jutustada ja kuidas tahaks kõiki  oma kalleid sõpru kokku võtta ja üks ( või kümme ) superlahedat õhtut teha ja kuidas tahaks minna saaremaale ja kõiki seal katki kallistada. Oeh, varsti varsti, ei tasu liiga hoogu minna, muidu ei pea vastu . Ma arvan, et kui eelmises jutus detaile muuta tunneme me kõik nii. Siin on super ja üldse ei tahaks ära minna aga igatsus on meeletu, tahaks kõiki siia tuua .
Ole tublid ja toredad jubaaa varsti näeme !
Siiiski siiski luban, et kirjutan enne meie lahkumist siia veel ! LUBAN !

Marta b-day

Kutsu klaasi taga

Liisa B-day

Mini-Lasagne

Kalle kurblik liha

Sannu sünnipäevatort, aitähh Oksana!

Rikkad ja ilusad ajad

Sest, et Mišh

Mu kohviku telgitagused

Põder autotuledes

Eesti maja baari üks barmanidest

Esto jaanipäev

Sini-must-valge

Kohtumine staariga

Tom'i sünnipäeva-söörik

Rööm

Sünni sündmus

Ride'em

Uued tuuled

Minister of Multicultural Affairs

Teate küll seda, et kui tükk aega kätt vastu seina suruda ja siis lahti lasta, siis käsi hakkab ise tõusma :D

Eesti tiim

Sunday Breakfast

Pidused

Käenaljad

Botaanikud

Tom oma parimas vormis

Tagasihoidlik

Prääks on ikka igalpool prääks

mišh

Kroon olümpial, lusikaga ubadeveda

Oluümpiavõitjad

stiilsed

Shubidubi,
Nüüd on jälle põhjust kirjutada kuna asjad on muutunud ja muutumas.
Vahepeal olen ma ka tubli olnud ja töö leidnud , ühes kohvikus mida omab üks poola naine. Ehk siis tegemist on üsna euroopaliku kohaga mis iseenesest on lahe. Aga preili Bridget ( omanik ) ise on perfektsionist väga kõrgel levelil. Kuna ta on üsna loaded siis pole tal kahju oma töötajatelt utoopilisi asju paluda. Näiteks on seal kohvikus täiesti normaalne, pintsliga kahvleid pesta, salvrätikuga spnatilehti kuivatada, poole pudeli nõudepesuvahendiga ühte taldrikut pesta jne jne jne. Mingil määral saan ma temast aru aga noo camoooonnn. See on koht kus oma peaga ei tohi kunagi mõelda, sest siis on juba valesti tegemine, kõik on täpselt ette näidatud, ilma eranditeta.
Sander käis vahepeal roadtripil. See kujutas endast nö parimate töötajate preemiareisi, mille käigus kahekaupa nädalaks mõnda väiksemasse linna müüma minnakse. Preemiareis on see seetõttu, et väiksemates linnades ei ole see tavaline, et kaubanduskeskustes niimoodi müümas käiakse ning sealt peaks seetõttu eriti palju müüke saama ja müügid = raha, loads of it. Kahjuks ei olnud see koht nii imedemaa midagi.
Sander võitles tükk aega, et oma autoga minema ei peaks, lõpuks siiski läks ja 40 km Adelaidest väljas läks avto katki. Päris puruks, sõita sai aga mitte kaua, tossas kogu tee koju. Järgmiseks hommikuks saadeti nad ( sander ja ta töökaaslane ) rendiautoga siiski teele. Nädal Mount Gambier'is oli siiski pettumus, kuna gaasi nad selles regioonis müüa ei saanud ehk siis tuli automaatselt poole vähem müüke ning seal elasid valdavas enamuses rich bitchid kes raha säästmisest ei hoolinud. Niisiis ei tulnud sealt lubatud rahamägesid ja auto oli ka katki. Sellegipoolest ostsime uue auto, minumeelest hästi normaalne riik kus nädalapalga eest saab 93'nda aasta Land Rover Discovery osta. Fordi müüsime lõpuks 600$ maha ja oli jälle tehtud.
Marta seikleb endiselt kahe koha vahet, kuigi tundub, et üks kahest itaalia restoranist on Martat endale võitmas. See kust rohkem palka saab, otseloomulikult. Tal läheb väga hästi, iga õhtu tuleb särades koju, ego lae all rippumas nagu heemiumiõhtupall." Ma ikak hullult meeldin neile, täna jälle kiideti ja siis ülemus ütles, et et et ma saaks rohkem tunde kui teisest kohast ära tuleks ja et ma olen hästi hea töötaja ! Vot nii ! :D "
Ühesõnaga me oleme meeletult õnnelikud tibu üle. Ega ta koguaeg muidugi ei ole nii tubli olnud, vahepeal viskas ( loe kukkus ) ta oma telefoni rõdult alla, ikka üsna ribadeks. Pärast pikka pikka otsimist leidis ta lõpuks omale ihaldatud valge IPhone 4s-i. Kasutatud, me pole nii rikkad :) .
Ja Kroon. Kroon on vahepeal Eesti majas virelevate poiste kaitseingel Jaani käest tööd saanud. Jaan on väliseestlane kes on nö Eesti maja sõber ja muuhulgas tegeleb oma ehitusfirmaga, niisiis aeg ajalt satuvad nukrad Eesti poisid ikka Jaani hoolitseva käe alla ja ehitavad/lammutavad mõned päevad kuskil, et jälle elamiseks mõni kopikas teenida. Win Win situation. Püsivat tööd Kroonil veel pole aga me ei ole kurvad ja
loodame ikka parimat.
Vahepeal oleme ikka vaiksed ja väiksed tööloomad olnud. Oleme küll ka külastanud Adelaide botaanikaaeda, mis oli superlahe, Balti seeniorite olümpiamänge, mille Eesti võistkond kinni pani ning muidugi ei saa jätta mainimata Esto Pub nighti kui Eesti maja hooaja suursündmust.
Kuna mul on järgmine nädal sünnipäev siis oleme selleks ajaks plaaninud ka ühe suurema väljamineku, sest korralikult polegi Adelaides linna peal käinud.
Aga siis uutest tuultest veel. Kuna minu ja Sandri austraaliatee on juba 8 kuud pikk ei olegi meil enam kaua aega. Eriti arvestades fakti, et me pole siiani ühtegi farmipäeva kirja saanud ( meenutan, et teise aasta viisa saamiseks on vaja teha 88 päeva farmitööd). Kuna me ei saa endiselt öelda, et meil oleks nüüd hullult raha, et edasi minna ( tänu ootamatutele kulutustele nagu uus auto ja marta telefon ) siis oleme otsustanud võimatu kasuks. Me läheme natukeseks ajaks lahku, Martast ja Kroonist siis. Ehk praeguse plaani järgi, sõidame me Sandriga paari nädala jooksul Queenslandi poole, farmi otsima. Marta ja Kroon jäävad veel esialgu siia ja koguvad raha, et siis mõne aja pärast meile järgi sõita ja ka oma farm ära teha.
See plaan on muidugi vähe riskantne, kuna iial ei tea, kas me siis tõesti saame ka uuesti kokku. Õnneks praegu veel tundub, et me kõik tahame uuesti kokku saada aga selle jaoks on eelkõige teise aasta viisa vaja ära teha, et siis saaks rahulikult ühte kohta jääda, ilma pideva paanikata, et aeg jookseb, peab ruttu hakkama edasi liikuma. Ja üldiselt ega mõneajaline lahusolek meile väga halba teha ei saa, kui me kõik viimased kuud üksteise otsas elanud oleme.
Vot sellised mõtted siit kaugelt
Aa ja me krooniga kohtusime vahepeal sellise daamiga kelle ametinimetus on South Australia's Minister of Multicultural Affairs. Eesti maja ässad kohtusid temaga ja me krooniga olime catering ehk tegime lauale võileibu ning kuidagi sattusime ka lõpuks seltskonda. Ehk siis me oleme ikka staare ka näinud nüüd :D
Me oleme muidugi siin väga palju arenenud ja tahame oma oskusi edasi anda. Näiteks oleme me leidnud viisi kuidas 4sele perekonnale kaheks päevaks 10$ õhtusöök valmistada. Pärandame oma retsepti teistele backeritele ja miks mitte ka Eesti tudengitele.
Maisi-Herne RisottoVaja läheb:
Risottoriisi
Pakk külmutatud herne-maisisegu ( eriti hea on Birds Eye segu piparmündiga)
Thickened cream ehk eesti mõistes ükskõik missugune cooking cream
Pakk Creamy Chicken Curry maitseainesegu

Valmistamine:
sulata mais ja herned
Valmista pannil risotto riis. Kui riis on valmis lisa sinna, sulatud mais-hernes, cooking cream ja maisteainesegu. Maitse järgi lisa ka soola, pipart ning vajadusel tavalist karrit. Rikkamal päeval võid lisada ka veidi valget veini. Kuumuta kuni kõik koostisosad on segunenud ja kreem paksenenud. Ongi valmis.
Nüüd ainult plekk-kausid lauale ja sööma ;)
Kuna risotto täidab päris mehiselt võib üsna kindel olla, et sellest kogusest jätkub ka järgmiseks päevaks.

Ilmade külemnemise tõttu oli eelmine pühapäev viimane grilliõhtu niiet nüüd elamegi ainult eelmainitud toidust.
Tervitame kõiki kalleid !

Ja palju õnne sünnipäevaks issiiiii!!

Helllooo our dear families and friends,

Annan vahepeal lühidalt teada kuidas meie elukesed edenevad.
Elame endiselt Eesti majas, läheb natuke edukamalt kui varem. Sannu teeb endiselt karjääri müügimaailmas, lihtsalt tal läheb veel paremini kui enne. Võime uhkusega öelda, et pärast 3-4 nädalat on Sander müükide poolest jõudnud oma firmas esikohale. Tundub, et poiss on oma kutsumuse leidnud, siinkohal täname kõik Rainist geenide üleandmise eest ;)
Ja Marta on ka supertubli, lühikese ajaga on ta suutnud hankida kaks poole kohaga tööd itaalia restoranides. Selle eest täname eelkõige Rucolat, kogemuse andmise eest ning Annet tubli töömesilase kasvatamise eest.
Kahjuks on halbu uudiseid Minu ja Krooni tootjatele, sest me oleme endiselt töötud lambad. Me oleme küll arenenud, tööintervjuudel käinud ja proovipäevadelgi aga millegiga oleme ikka kõik ära rikkuda suutnud. Nagu näiteks minu viimane proovipäev housekeepingu tööl, ühes hotellis. Kõik läks hästi kuni suutsin jutu sees mainida, et ega ma üle kahe kuu Adelaides ikka pole. Kindlasti tööandjale väga oodatud lause, õpeta mind välja ja siis kui tuleb esimene nädal mil ma natuke asju juba mõikama hakkan siis ma lähen juba ära ka, otsi järgmine. Ühesõnaga kallid vanemad te olete liiga ausa lapse kasvatanud.
Kroon on ka tubli olnud aga tema ebaõnnestumistes süüdistame ainult Adelaide'i. Ükspäev saatis Kroon 88 CV-d laiali ja vastused tulid maksimum 7st, enamik oli äraütlevas käändes.
Üldiselt veedame ikka oma päevi tööd otsides, tublimad tööd tehes ja süües. Adelaides hakkab külmaks minema, seetähendab, et vahepeal oli isegi ainult 20 soojakraadi ja me oleme hirmus. Meil pole soojasi riideidki niiet kauaks me siia jääda ei saa. Ometigi on ju palju odavam sõita soojemasse kliimasse kui riideid juurde osta.
Edasised plaanid on veel natuke ebaselged aga eks me põhjapoole ikka läheme ( loe sooojaaa). Ilmselt on sihtpunktideks Queensland või Darwin . Aga eks seda näeb juba siis kui cashid käes on.
Vahepeal oleme ikka natuke huvitamaid asju ka teinud, vahel väljas käinud ja endiselt toimuvad meie kodubaaris iga nädalavahetus bar nightid ning BBQ'd. Eelmine nädalavahetus toimus suurem üritus, Pub night. selle raames lendas kohale suur hulk Eesti juurtega inimesi ja nende sõpru kes mitte ühestki otsast Eestlased polnud. Toimus keskmine tantsu-ja laulupidu Adelaide moodi. Sellest siin allpool ka kaks videot, et te saaksite natuke osa meie siinsest elust ja Eesti maja baarist. Ning muidugi ka Tomi igaõhtusest fashionshowst.
Igatseme endiselt oma pere ja pisikesi tibusi, sõpru ja tuttavaid.

Elu Eesti majas

Mõtlesin videoblogidele vahelduseks nüüd ühe kirjaliku teadaande ka teha, sest teada anda on päris palju. Viimane video oli tehtud päeval kui me Adelaide’i jõudsime. See linn pidi olema meie peatuspunkt, raha hakkas otsa saama ja arvasime, et hea mõte oleks siin paar nädalat farmi teha ja siis Melbsi edasi minna. Tänaseks oleme Adelaides olnud 3 nädalat. Kuidagi ei lase see linn meid lahti ja farmi oleme kokku teinud vaid 3 päeva millest üksi pole ametlikult kirja läinud. Aga kuidas Sa lahkud linnast kus saad tasuta nii lahedas kohas nagu Eesti Majas elada ? Ei lahkugi. Olenemata ilmselgest ja selgeilmsest tööpuudusest pole me endiselt veel lootust jätnud.
Esimesed õhtud Adelaides saime me õnnelike telefonikõnede kokkulangevusel veeta Krooni õe kihlatu (kes on austraallane) venna juures.  Lühidamalt Krooni tulevane Bro-in-law . Huvitav mees. Kui sinna jõudsime nägime kuidas majatäis poissmehi veel viimaseid peoeelseid shote tegid ja laualt viimast nuusutasid. Craig tutvustas meile kohe ära milliseid veine me juua võime, millisest kapist piip leida ja millises piibule sisu. Sel õhtul tähistasime kordaminekut veini ja pizzaga. Milline võit, üle nädala oli meil katus peakohal ja me saime istuda päris toolidel ning toetada oma toitu lauale mitte auto kapotile. Craigi enda jaoks see nii vahva õhtu polnud kuna ta kaotas klubisse oma krediitkaardi ära, rääkimata summadest mis ta iseseisvalt ribadeks lasi- ’ Really u guys only have 600$ left until u find a job ? Now I feel a bit quilty for blowing 1000$ last night?’
Craigi juures elasime 3 päeva, selle aja jooksul leidsid meid Elina ja Maik, kes olid sel ajal veel meile täiesti tundmatud inimesed. Kutsusid meid kalale. Päikeseloojangulises rannas tuli aga välja väga huvitavaid asju. Nimelt Adelaide’i jõudmise esimesel päeval olime leidnud sellise koha nagu Eesti maja. Selgus, et siin lausa elab kamp Eestlasi, kes Adelaides või selle ümbruses tööd teevad/otsivad. Esimesel päeval lootsime, et ehk suudavad nad meile mingit infot hetkelise tööturu kohta anda ja soovitada kohta kus elada. Lühidalt saime vastuseks, et tööd ei ole ja elada pole ka kuskil. Sealt lonkisimegi Craigi juurde ja lootsime olla need õnnelikud erandid, kes siiski töö leiavad. Õhtul kui me aga Elina ja Maikiga kohtusime tuli välja, et Eesti majas olevat juba arvestatud variandiga, et me sinna üks hetk elama läheme. Ma ei oska küll öelda kummast lausest kas ’tööd ei ole’ või ’elada kuskil pole’ me selle lahke kutse välja pidime lugema aga siin me oleme. Vahetasime Elina ja Maikiga tähtsaid numbreid ja juba järgmise päeva õhtuks olid meie madratsid lahti Eesti maja green roomis.
See koht on ikka eraldi seiklus. Meiega elab siin veel toredaid eestlasi – müügimees Madis, kitarrimees Roland, kummaline Tartu poiss Antti ja Eesti majas vaid puhkepäevi nautimas käivad Miko ja Kalle. Pisike rõõmus seltskond, kellega naudime baariõhtuid iga neljapäev-reede ning BBQ õhtuid iga pühapäev ( Loe: ainus päev nädalas kui kogu maja kõhu maitsega toidust täis saab) . Kino saab siin iga päev, õhtuti kogunevad saali erinevast vanusest tantsulised, keda me oma 20cm x 20cm aknakesest jälgida saame. Selle kõige põhjal tahaks õelda, et igav siin küll ei ole aga ometigi pean mainima, et viimased nädalad on möödunud enamasti Simsi ja Colin McRae rally tähe all. Ehk kui me tööd ei otsi oleme pikali maas. Mõnel ilusal üksikul korral oleme jõudnud ka õue. Paar korda isegi väljas käinud, ka festivali värava taga muusikat nautimas käinud ja mõned meist isegi natuke kultuuri sisse hinganud.
Tänaseks oleme me vaesed Eesti maja backerid kellel on selja taga kaks väga nurjunud farmikogemust ja ees huvitavad töökogemused. Nimelt ennemainitud müügimees Madis rääkis minu ja Sandri kuidagi ära, et me müügitööd prooviks ja nüüd oleme me nii kaugel, et homme on meil mõlemal proovipäev, eks ole näha. Martake jõudis ka ühele tööintervjuule, kahjuks oli tööandja paks kreeka vanamees kes ei väsinud talle mainimast kui hea ta välja näeb lausetega-’ God u look so sexy, wanna have a drink, really u look so good, i really want u to work here, i can only offer u nightshifts etc. ’ . Niiet see business jääb vist kahjuks ära. Mainin igaksjuhuks ära, et tegemist oli ettekandja tööga, et keegi siit nüüd midagi muud välja ei loeks .
Tegelikult tahaks ruttu Adelaidest ära minna kuna siin saab suvi kohe läbi ja me ei oska külmaga enam midagi peale hakata. Muutus toimus ikka väga kiiresti üleeile oli veel 38 kraadi, öösel tibutas natuke ja eilseks oli langenud 25 kraadi peal, mis tundub hetkel nagu keskmine sügisilm. Niiet plaan ongi kuskilt ruttu raha sebida ja siis tuleks edasi minna. Ma ei kujuta enam ette mis meie farmitöö tegemisest saab. Aga ei saa ootama ka jääda, et kuskilt mõni okei pakkumine tuleks kui raha alles pole. Mina ei tahaks tegelikult üldse Adelaidest ära minna, mulle siin meeldib, meenutab Euroopat, siin on stiili ja kuidagi mõnus vibe. Me oleme siin muidugi väga heal ajal olnud ka, just siis kui kaks linna suurimat festivali toimunud on, võibolla kaob see fiiling ära kui linn rahulikuks jääb ja fun läbi saab.  Kuidagi müsitiline linn, mis on toonud palju uusi, huvitavaid, värvilisi ning vaimu ergastavaid mõtteid ja tundeid.

PS ! Täna on baariõhtu tulge läbi, meil müüakse 7$ Saku Kulda ja Saku originaali, 5$ võib saada ka Kiss Dry ! Täitsa Eesti.
Ja ma pean ära mainima kui raske on elada low budgetil kui Sul on allkorrusel baar. Mõelge nüüd sellele, kui heal järjel pidid ’How I met your mother’ tegelased pidevalt olema ...

Laupäevased koristustalgud

hoiame lippu kõrgel

põhimõtteliselt Eestis

Õue

Nädala kõige õnnelikum päev

Roland-Madis-Antti

Baarichill

Õhtu Talupojaga

Masterchef

Maasikapõllul

Viinamarjapõllul

Roadtrip

Meie esimene videoblogi. :)

Neljakesi Präänikutemaal

Taasühinemine

Õueminek

Jovl austraalia moodi

pifffid

Marta on äralõigatud sabaga spanjel

Becky 23 !

Söömaaeg

Väsinud lapsed Kings Parkis

Mac  & Simone

Lollid

BBQ Simone'i juures

Tänavamuusik martA

Piinatud päka

Ja ongi uskumatult kiiresti tulnud see aeg kätte kui me oleme paljunenud neljaks. Marta ja Krooni jõudmine oli muidugi üks suuur nali kuna nad 6 tundi jõudmisajaga puusse panid. Lõpuks me ajasimegi end sannuga kella 6st ülesse ja pakkisime lennujaama „ Welcome to Paradise „ sildiga. Ja seal nad meid ootasid, pisike eesti lipp näpu otsas. Ilus oli see hetk. Ilus. Imestasime, et nad ikka nii sama nägu on, tavaliselt inimesed moonduvad kui kaua aega eemal oled.
Aega raiskamata tegime kodus mõne hommikuse õlle ja sõitsime Kings Parki, et Martale ja Kroonile meie parimat vaadet linnale tutvustada. Kõik oli fun aga martal hakkas üleväsimus kohale jõudma niiet ta oli enamus aja poolketis. Käisime Hungry Jacksist läbi ja panime marta tuttu. Õhtul kui Simon jõudis tegime tervitusjooke mis lõppesid tantsu ja lauluga kella 3 ajal .
Nädalavahetusel oli suurem üritus kuhu Simoni sõbranna inglismaalt ka tuli ehk siis tegime ennast inimeseks ja käisime väljas.Täitsa kena oli :)
Iga pühapäev oleme korrapäraselt rannas käinud. Marta ja Kroonik on ka juba üsna sisse elanud kuigi nende algus on ikka täiesti öö ja päev meie omaga.
Marta sain juba esimesel nädalal oma ülemusega kokku juhatatud ja ta korjas seal kenasti töö millega nüüdseks juba jamad on sest piisavalt tööd pole, et nii palju tehnikuid vaja oleks. Eks näeb mis saab.
Siiski tore, sest see nädal aega tööd aitas vähemalt masha suuremast pankrotist välja. Kroon oli sel ajal veel otsingutel.
Jõulud veetsime üsna tasaselt aga ikka omamoodi. Ajasime mingi viltuse rootsu ka toa nurka püsti ja kutsusime seda kuuseks. Tegime poerallit, et iga molu mingi väikese paki õhtul avada saaks ja  meisterdasime ISE päris kartulisalati. Issaand kui hea see oli, me sõime ilmselt pool juba tegemise ajal ära aga noo nii super. Üldse läks kõik väga täppi, sest hommikul tõi naaber ukse taha suure kotitäie hot dogi saiu, mis neil üle olid jäänud ja lõuna ajal sain paki emmedelt ja issidelt kus sees oli suuuuuuuuuur võileivagrill mille vahel saab põhimõtteliselt põdrapraadi ka küpsetada. Ilus, õhtul tegimegi seal vahel veel üle mitme hot dogi ja väänusime põrandal nagu ikka pärast suurt söömat. Lürpisime veintsu ja avasime pakke ning olime niisama vahvad nagu meil ikka kombeks.
Järgmisel päeval 25.dets pidime Danieli juurde jõulupeole minema aga kuna meid tabas hommikul silma avades 40 kraadine kuumalaine siis me kaugemale kui randa esialgu ei jõudnud. Õhtuks vedasime ennast kuidagi ikkagi peole ka, selleks ajaks olid kõik end juba purju joonud ja uuesti kaineks saanud umbes kolmandat korda. Luke lasi gaasipalle süütades plastikust lumememme õhku ja ülejäänud lällasid ümber laua. Ikka väga imelik tunne kui öösel kell 12 on õhutemperatuur 30 kraadi. Kammib ära.
26.detsembri veeretasime lihtsalt rannas õhtusse ja seejärel läksime me martaga  kolmeks päevaks tööle. Ja siiis jälle puhkus kuni  4.jaanuarini . Kuna pühade aeg on ehk tööd pole ja kroonil polnud tööd ja marta oli pm poole kohaga siis oleme me viimased 2 nädalat kohutavalt vaesed olnud.
Niisiis juhtus ka see, et aastavahetusel linna minna ei saanud, sest takso raha polnud niisiis pidime fantaasiat kasutama ja koduse olemise kuidagi huvitavaks tegema. See õnnestus nii, et Ashleigh tõi oma eksi juurest meile basseini. Terve öö veetsime basseinis, öösel liitusid meiega veel Mirian ja Marko . Poole basseinipeo pealt sai sellest juba skinny dipping party aga seda osa me üritame unustada J
Hommik oli kohutav, või no mis hommik ,me martaga võtsime veel päikest kell 8 hommikul enne kui magama jõudsime. Anyway hommik pärast ärkamist ei olnud ilus, pärast valuvaigistit tuli mul selline energia , et hakkasin kõigile omlette vorpima aga sama kiiresti kui energia oli tulnud, läks see poole omleti pealt ära ka ja rohkem ma ei tõusnud. Ülejäänud päeva veetsin teleka ees magades, kell 8 õhtul vaatasin ühe filmi ja tagasi tuttu. Kõik päevad pärast seda oleme lihtsalt mööda saatnud ja MITTE midagi teinud. Isegi pokaalikest veini pole keegi suutnud alla ajada.
Eile käisid meil Reelika ja Margus külas. Nii hea oli näha inimesi kes pole meie 4, sest ega see lihtne pole olnud. Me oleme ikka üksteist nugade ja oradega taga ajanud. Ja ilmselt arvab terve naabruskond, et Eesti on kuskil Itaalia lähedal ja seal elavad väga temperamentsed ja valjuhäälsed eestlased.  Neljakesi inimestega elada kellest nagunii tead kõike ja oled põhimõtteliselt juba eestis aastaid koos elanud on ikka üsna keeruline. Kõigi halvad ja veel halvemad küljed tulevad välja ning ka kõige lihtsamad otsused nagu mida süüa teha võivad tekitada selliseid tülisi, et kolitakse erinevatesse maja otstesse. Enamus probleeme tekitab muidugi maagiline „ Raha „. Eriti jama on kui seda pole. Või kui ühel on ja teisel pole. Või kui ühel on rohkem kui teisel. Või kui seda palju on . Ühesõnaga igal võimalikul moel on raha kurjast. Üritame siin muidugi üksteist toita oleneb sellest kellel raha on, sest me keegi pole väga tööinimesed olnud viimasel ajal. Kolmapäeval leidis Kroon omale ajutise töö ehitusel. Iga päev pidi kell 6 alustama niiet Sannu ärkab kell 5 hommikul, et kroon tööle viia, siis tuleb koju tagasi tudub tunnikese siis viib minu tööle ja siis läheb ise tööle. Tal on ikka ka huvitavad paar päeva olnud. Kroon oli muidugi sillas. Sai esimese kahe päeva eest sama palju raha kui ta austraaliasse tulles kaasa võttis ja see oli Eestis ta kuupalk.
Ja just praegu arutame kuidas ehitada süsteemi mis kõik õnnelikuks teeks. Ehk siis, et kõik ostavad toitu eraldi aga samas on mingi ühine arve mille alla läheb kõik üldkasutatav. Huvitav, läheb jumala abieluks ära juba.
Üldiselt meile ikka meeldib siin aga arvamused lähevad ikka väga laiali. Samamoodi ka selle kohta, et mis meist edasi saab, kas jääme Perthi või lähme edasi. Sannu sai ka uue töö Good Year rehvilaos ja kuna ta hakkab sealt head palka saama siis loomulikult tahab ta veel Perthi jääda, Martal pole otseselt tööd niiet ta tahab kohe farmi tegema minna, mina tahaks ka edasi minna või siis töökohta vahetada, et selle bullshiti eest raha ka saada mida ma teen(mul läheb 30 % palgast maksudeks ja kuna alguses võeti mult 12% siis väidab mu ülemus, et ma olen 750$ Austraalia Valitsusele võlgu. Midaiganes mehed ) ja Kroonil on lihtsalt ükskõik kus ta on või mida ta teeb. Õige poiss. Ta on Austraalias tal on savi mis edasi saab.
Aaa ja Simon on meisse kõigisse nii armunud, et tahab koos meiega siit ära kolida. Ehk siis kui me siia maja võtaks omale siis ta tuleb meiega ja kui me otsustame lahkuda rendib ta seda edasi ja me ei pea suuri rahhe maksma, et majast lahti saada. Plaan on ilus aga kas me leiame maja ? Ja kas me tahame Perthi jääda ?
Tegin eile öösel lubaduse, et kui üks hetk vahepeal eestisse peaksime tulema siis ma käin kuu aega järjest ainult väljas söömas lihtsalt sellepärast, et ma saan J Ja sellepärast, et siin on väljas normaalse toidu söömine niiii kallis ! ja ma ei jaksa enam muna ja saia süüa.
Te isegi ei kujuta ette aga meil on sannuga selline teamwork praegu, ta vajutab alati A tähte kui mul seda vaja on. Mõelge nüüd kui palju viimase lõigu jooksul on olnud A tähti.!? Tubli poiss, hea Team oleme.

a.

Me igatseme ikka kõiki ja tahaks täiega umbes nädalaks eestisse tulla, kõiki kallistada ja siis tagasi ronida. Oleks vist pidanud Soome kolima. Ehitajaks.
Simon tuleb täna Adelaide’st tagasi ! Maja ongi väga tühi ja „vaikne“ olnud ilma temata.
Me peame nüüd hakkama ennast valmis panema, sest lähme kohe randa võrku mängima Reelika ja Margusega ( mainin ära, et jutt käib reelika poisist mitte Luhamaast, kes btw ka Perthi tagasi tulla tahab juba ).
Nägu näha siis see, et marta ja kroon ka siin on ei ole blogi uuendusi väga kiirendanud. Marta on üritanud 2 korda kirjutada aga tema arust me pole midagi teinud millest kirjutada. Küll meil on igav elu siin ikka. Ma võiks ainuüksi muna praadimisest kaks A4 kirjutada vist. Aga ma olen tiba imelik ka. Ühesõnaga ma mõtlesin vähemalt, et ma lasen martal ja kroonil enda emotsioonidest kaks lühijuttu kirjutada ja panen need siia üles. Ikkagi esimene jõudmine ja nägemine ja kõik on ju veel täitsa värskelt meeles.
Ehk siis motivatsioonilugusi kõigile kes on kunagi mõelnud Austraaliasse minemise peale J
Have a good one !