Järelsõna Austraaliast

Austraaliast- 5 kuud hiljem

Kirjutan selle tagasivaate osalt selleks, et vastata korduma kippuvatele küsimustele nagu kas Sa lähed tagasi ? , Kuidas oli ?, Miks te tagasi tulite ? jne. Puudutadamist peaks leidma ka Eesti ja Austraalia elu ja olu erinevuse teema. Nagu statistika näitab siis ka seekord tuleb lõppsõna nagu mul ikka reisiblogide kirjutamise umbes pool aastat hiljem. Aga see on üsna hea aeg, selle ajaga saab juba adekvaatseid järeldusi teha ja emotsioonid ei sega enam üldist pilti.
5 kuud on tänaseks sellest möödas, kui Sannuga oma 35 + 25 kg näpu vahele võtsime ja Adelaide lennujaamast õhku tõusime. Kui varem ma ootasin siiski seda koju minemist ja excitementi sellest, et oma pere ja sõpru jälle näeb siis Adelaides veedetud viimasel päeval need tunded natuke tuhmusid. Seda varjutas järjekordne kurb lahkumine, sest see pere ja need sidemed mis seal viimase 6 kuuga tekkisid olid hindamatud. Ma ei suuda kunagi ära tänada Tom’i ja Oksanat, kes meid nagu oma lapsi kogu selle aja seal hoidsid ja armastasid. Samuti kõik teised väliseestlased kes meie suurde kirjusse kärgperesse kuulusid. Kõige kurvem oli muidugi maha jätta oma sõbrad/housemate’id/elukaaslased Marta, Kroon, Martin, Regina, Rudis ja niiiii edasi niii edasi . Sel hetkel ja natuke siiamaani ma kahetsen, et Teid Marta ja Kroon üldse austraaliasse kutsusin, oleksin pidanud kohe arvestama variandiga, et see riik võib teid minult kauemaks röövida kui ma seda sooviksin. Ma siiski loodan, et kängurumaa kohtleb teid ka edaspidi hästi.
Kuna me ühe korra Aussis juba lahkumismänge teinud olime ( kui Perthi maha jätsime, et paremat elu otsima minna) siis teadsime juba mis meid ees ootab- südantlõhestavad kõned, viimased klaasitõstmised sõpradega ja pisarad voolamas mööda põski, kui auto väljasõiduteelt viimase pöörde teeb... Juba Perthis kui Ashleigh ja Simoni, Reelika ja Marguse , Danieli ja teised armsad sõbrad maha jätma pidime olid emotsioonid kurvad, nii ka seekord. Aga vähemalt kuskil meeles mõlkus siiski teadmine, et this time ootab meid ees vähemalt üks rõõmus taaskohtumine kodus, Eestis.
Pärast austraaliast lahkumist tegime veel Sandriga lisaks minipuhkuse Euroopas mille algusest ma juba natuke kirjutasin. Pikemalt sellel peatumata ütlen, et see oli väga mõnus vaheldus pärast 3 kuud „külma „ austraalia talve (10-16 kraadi ikkagi pole naljaasi ). Päike paistis, tulevik oli helge ning Euroopa võttis meid vastu oma tuntud headuses ja tuttava lõhnaga. Mõistsin jälle, et Euroopa on minu jaoks ikka place to be. Pärast nädalast euroopas trippimist oli see hetk käes, ületasime Eesti-Läti piiri... siis jõudsime juba Pärnusse.. jalg värises all ja hingamise rütm läks paigast... 15 km kiilini... vanad tuttavad teed mida polnud nii kaua näinud ... ja Kodu. Ukse kohal kriiskas suur punane silt „ Tere tulmast koju Liisa ja Sander „ ( jah, silt oli kirjaveaga :) ), jooksime tuppa ja seal nad kõik olid, meie vanemad ja õed-vennad. Pärast aastat, lõpuks, aiii see oli ilus hetk , pisarad rallisid jälle täie hooga mööda nägu alla ja põsk tõmbles suurest naeratamisest . Lihtsalt selle hetke pärast ma läheks kohe uuesti aastaks kuhugi ära.
Nüüd on sellest suurest õnnest möödunud kuid, vahepeal on vana „hea“ Eesti rutiin peale tulnud- raha ei ole kunagi piisavalt, ilm on enamasti masendav, ümbritsevad inimesed ja keskkond muutuvad tüütuks jne jne. Aga sel aastal see kuidagi ei häiri mind nii väga, mingi sisemine rahu on, nagu oleks tõesti välja puhanud ennast. Eestis olemine muidugi kickis mulle kohe algusest peale iga kuu mõne uue ja põneva haiguse ning iganädalased antibiootikumi kuurid on sellest õilsast puhanud tundest oma osa võtnud aga ma mäletan, et päris kindlasti oli varem hullem. Isegi jäine ja kole talv, mille jooksul ma varasematel aastatel ilma tungiva vajaduseta isegi toast ei lahkunud, on seekord kuidagi kergemalt möödumas.
Muidugi ei anna siinset elukvaliteeti austraaliaga väga võrrelda. Kõige tugevamalt annab tunda palgavahe ja no loomulikult kliima, aga see on liiga ilmselge, et selle üle arutleda. Kui aga austraalias lihttööd tehes siiski väga ilusti ära elas, endale erinevat meelelahutust lubada sai ja tublimatel isegi raha kõrvale õnnestus panna siis siin ei kujuta ma isegi ette, et samalaadse tööga see võimalik oleks. Alati jääb puudu. Ja kui alguses tundub, et ei jää, siis kuu lõpus mõistad, et ikka jääb küll. Enamasti jääb puudu umbes 15 päeva jaoks :) . Siiski siiski sai minu jaoks see aeg seal otsa ja kuna me farmitööd ära ei teinud siis me tagasi ka minna ei saa. Aga mina ei tahakski. Viimasel päeval tundsin küll, et ära minemine on ikka õige otsus, see koht oli ennast minu jaoks juba ammendanud. Iga kell läheks sinna tagasi puhkusele aga elama ilmselt mitte.
Sellegipoolest ei kahetse ma mitte kunagi seda, et sinna minna otsustasin ja soovitan seda kõigile, kes vähegi sellele mõelnud on. Ei , elu ei ole ka seal lill ja pudrumägesid ka ei ole. Töö tegemine ja leidmine on sama raske kui Eestis. Niiet kui Sa inimene siin hakkama ei saa, siis ei saa ka seal. Aga see kogemus annab lihtsalt nii palju juurde, ise ja üksi teises maaimaotsas, ilma variant B-ta hakkama saamine on ikka hoopis teine asi kui lihtsalt Eestis kodust välja kolimine. Või juhtub nagu meil, et saad kohe ka pereloomise kogemuse, sest neljakesi pea aasta ühe katuse all elamine nõuab palju kanntlikust, mõistmist ja kompromisse.
Olen superhappy, et kohtasin oma teel kõiki neid toredaid austraallasi ja nagu austraalias ikka, ka eestlasi, kes kogu seal oldud aja kordi muhedamaks ja lõbusamaks tegid.
Thank You – Daniel, Luke, Simone, Mark, Ashleigh, Simon, Mari, Reelika, Margus, Malin, Chris, Lauren, Marek(Marko), Mirian, Tom, Oksana, Antti, Roland, Martin, Kalle, Miko, Madis, Elina, Maik, Michaela, Amma, Krister, Craig, Monica, Daria, Diane, Hamid, Mustafa, Anneliis, Maddy, Regina, Rudis, Liis, Paris, Brenda, Brendan, Cain, Raoul and Everyone that I somehow forgot to mention.


Järgmise tripini !

Here's to you my dear friends

My family

Sannu, Simon,Margus,Ash,Mari

Sander,Marta,Kroon,Loui,Simon,Becky

Sander,Simon,Mari,Frets

Marta,Krroon,Simon,Sander,Ashleigh

Antti ja Kroon

Simone'i ja Marki juures, teiste inimestega, kelle nimesi keegi ei tea.

Daniel

Meie

Marta,Malin,Christy,Peter,McKenzie

Sander,Marko,Marta,Kroon

Vengaboysiga

Muskad

Amma ja Daniel

Marko,Ash,Sannu,Kroonik ja Mašh

Miko, Tom, Kalle, Maddy, Martin, Kroon

Piffid, Frets, Marx ja Sannu

Eesti Maja tiim

Liis ja lambikas

Team Estonia

Hamid, Mustafa ja Pikk poiss

Martin, Kroon, Marta, Krister,Sannu

Kroon, Kalle, Martin, Sannu, Krister

Sannu, Martin, Marta, Kroon