Roadtrip

Meie esimene videoblogi. :)

Neljakesi Präänikutemaal

Taasühinemine

Õueminek

Jovl austraalia moodi

pifffid

Marta on äralõigatud sabaga spanjel

Becky 23 !

Söömaaeg

Väsinud lapsed Kings Parkis

Mac  & Simone

Lollid

BBQ Simone'i juures

Tänavamuusik martA

Piinatud päka

Ja ongi uskumatult kiiresti tulnud see aeg kätte kui me oleme paljunenud neljaks. Marta ja Krooni jõudmine oli muidugi üks suuur nali kuna nad 6 tundi jõudmisajaga puusse panid. Lõpuks me ajasimegi end sannuga kella 6st ülesse ja pakkisime lennujaama „ Welcome to Paradise „ sildiga. Ja seal nad meid ootasid, pisike eesti lipp näpu otsas. Ilus oli see hetk. Ilus. Imestasime, et nad ikka nii sama nägu on, tavaliselt inimesed moonduvad kui kaua aega eemal oled.
Aega raiskamata tegime kodus mõne hommikuse õlle ja sõitsime Kings Parki, et Martale ja Kroonile meie parimat vaadet linnale tutvustada. Kõik oli fun aga martal hakkas üleväsimus kohale jõudma niiet ta oli enamus aja poolketis. Käisime Hungry Jacksist läbi ja panime marta tuttu. Õhtul kui Simon jõudis tegime tervitusjooke mis lõppesid tantsu ja lauluga kella 3 ajal .
Nädalavahetusel oli suurem üritus kuhu Simoni sõbranna inglismaalt ka tuli ehk siis tegime ennast inimeseks ja käisime väljas.Täitsa kena oli :)
Iga pühapäev oleme korrapäraselt rannas käinud. Marta ja Kroonik on ka juba üsna sisse elanud kuigi nende algus on ikka täiesti öö ja päev meie omaga.
Marta sain juba esimesel nädalal oma ülemusega kokku juhatatud ja ta korjas seal kenasti töö millega nüüdseks juba jamad on sest piisavalt tööd pole, et nii palju tehnikuid vaja oleks. Eks näeb mis saab.
Siiski tore, sest see nädal aega tööd aitas vähemalt masha suuremast pankrotist välja. Kroon oli sel ajal veel otsingutel.
Jõulud veetsime üsna tasaselt aga ikka omamoodi. Ajasime mingi viltuse rootsu ka toa nurka püsti ja kutsusime seda kuuseks. Tegime poerallit, et iga molu mingi väikese paki õhtul avada saaks ja  meisterdasime ISE päris kartulisalati. Issaand kui hea see oli, me sõime ilmselt pool juba tegemise ajal ära aga noo nii super. Üldse läks kõik väga täppi, sest hommikul tõi naaber ukse taha suure kotitäie hot dogi saiu, mis neil üle olid jäänud ja lõuna ajal sain paki emmedelt ja issidelt kus sees oli suuuuuuuuuur võileivagrill mille vahel saab põhimõtteliselt põdrapraadi ka küpsetada. Ilus, õhtul tegimegi seal vahel veel üle mitme hot dogi ja väänusime põrandal nagu ikka pärast suurt söömat. Lürpisime veintsu ja avasime pakke ning olime niisama vahvad nagu meil ikka kombeks.
Järgmisel päeval 25.dets pidime Danieli juurde jõulupeole minema aga kuna meid tabas hommikul silma avades 40 kraadine kuumalaine siis me kaugemale kui randa esialgu ei jõudnud. Õhtuks vedasime ennast kuidagi ikkagi peole ka, selleks ajaks olid kõik end juba purju joonud ja uuesti kaineks saanud umbes kolmandat korda. Luke lasi gaasipalle süütades plastikust lumememme õhku ja ülejäänud lällasid ümber laua. Ikka väga imelik tunne kui öösel kell 12 on õhutemperatuur 30 kraadi. Kammib ära.
26.detsembri veeretasime lihtsalt rannas õhtusse ja seejärel läksime me martaga  kolmeks päevaks tööle. Ja siiis jälle puhkus kuni  4.jaanuarini . Kuna pühade aeg on ehk tööd pole ja kroonil polnud tööd ja marta oli pm poole kohaga siis oleme me viimased 2 nädalat kohutavalt vaesed olnud.
Niisiis juhtus ka see, et aastavahetusel linna minna ei saanud, sest takso raha polnud niisiis pidime fantaasiat kasutama ja koduse olemise kuidagi huvitavaks tegema. See õnnestus nii, et Ashleigh tõi oma eksi juurest meile basseini. Terve öö veetsime basseinis, öösel liitusid meiega veel Mirian ja Marko . Poole basseinipeo pealt sai sellest juba skinny dipping party aga seda osa me üritame unustada J
Hommik oli kohutav, või no mis hommik ,me martaga võtsime veel päikest kell 8 hommikul enne kui magama jõudsime. Anyway hommik pärast ärkamist ei olnud ilus, pärast valuvaigistit tuli mul selline energia , et hakkasin kõigile omlette vorpima aga sama kiiresti kui energia oli tulnud, läks see poole omleti pealt ära ka ja rohkem ma ei tõusnud. Ülejäänud päeva veetsin teleka ees magades, kell 8 õhtul vaatasin ühe filmi ja tagasi tuttu. Kõik päevad pärast seda oleme lihtsalt mööda saatnud ja MITTE midagi teinud. Isegi pokaalikest veini pole keegi suutnud alla ajada.
Eile käisid meil Reelika ja Margus külas. Nii hea oli näha inimesi kes pole meie 4, sest ega see lihtne pole olnud. Me oleme ikka üksteist nugade ja oradega taga ajanud. Ja ilmselt arvab terve naabruskond, et Eesti on kuskil Itaalia lähedal ja seal elavad väga temperamentsed ja valjuhäälsed eestlased.  Neljakesi inimestega elada kellest nagunii tead kõike ja oled põhimõtteliselt juba eestis aastaid koos elanud on ikka üsna keeruline. Kõigi halvad ja veel halvemad küljed tulevad välja ning ka kõige lihtsamad otsused nagu mida süüa teha võivad tekitada selliseid tülisi, et kolitakse erinevatesse maja otstesse. Enamus probleeme tekitab muidugi maagiline „ Raha „. Eriti jama on kui seda pole. Või kui ühel on ja teisel pole. Või kui ühel on rohkem kui teisel. Või kui seda palju on . Ühesõnaga igal võimalikul moel on raha kurjast. Üritame siin muidugi üksteist toita oleneb sellest kellel raha on, sest me keegi pole väga tööinimesed olnud viimasel ajal. Kolmapäeval leidis Kroon omale ajutise töö ehitusel. Iga päev pidi kell 6 alustama niiet Sannu ärkab kell 5 hommikul, et kroon tööle viia, siis tuleb koju tagasi tudub tunnikese siis viib minu tööle ja siis läheb ise tööle. Tal on ikka ka huvitavad paar päeva olnud. Kroon oli muidugi sillas. Sai esimese kahe päeva eest sama palju raha kui ta austraaliasse tulles kaasa võttis ja see oli Eestis ta kuupalk.
Ja just praegu arutame kuidas ehitada süsteemi mis kõik õnnelikuks teeks. Ehk siis, et kõik ostavad toitu eraldi aga samas on mingi ühine arve mille alla läheb kõik üldkasutatav. Huvitav, läheb jumala abieluks ära juba.
Üldiselt meile ikka meeldib siin aga arvamused lähevad ikka väga laiali. Samamoodi ka selle kohta, et mis meist edasi saab, kas jääme Perthi või lähme edasi. Sannu sai ka uue töö Good Year rehvilaos ja kuna ta hakkab sealt head palka saama siis loomulikult tahab ta veel Perthi jääda, Martal pole otseselt tööd niiet ta tahab kohe farmi tegema minna, mina tahaks ka edasi minna või siis töökohta vahetada, et selle bullshiti eest raha ka saada mida ma teen(mul läheb 30 % palgast maksudeks ja kuna alguses võeti mult 12% siis väidab mu ülemus, et ma olen 750$ Austraalia Valitsusele võlgu. Midaiganes mehed ) ja Kroonil on lihtsalt ükskõik kus ta on või mida ta teeb. Õige poiss. Ta on Austraalias tal on savi mis edasi saab.
Aaa ja Simon on meisse kõigisse nii armunud, et tahab koos meiega siit ära kolida. Ehk siis kui me siia maja võtaks omale siis ta tuleb meiega ja kui me otsustame lahkuda rendib ta seda edasi ja me ei pea suuri rahhe maksma, et majast lahti saada. Plaan on ilus aga kas me leiame maja ? Ja kas me tahame Perthi jääda ?
Tegin eile öösel lubaduse, et kui üks hetk vahepeal eestisse peaksime tulema siis ma käin kuu aega järjest ainult väljas söömas lihtsalt sellepärast, et ma saan J Ja sellepärast, et siin on väljas normaalse toidu söömine niiii kallis ! ja ma ei jaksa enam muna ja saia süüa.
Te isegi ei kujuta ette aga meil on sannuga selline teamwork praegu, ta vajutab alati A tähte kui mul seda vaja on. Mõelge nüüd kui palju viimase lõigu jooksul on olnud A tähti.!? Tubli poiss, hea Team oleme.

a.

Me igatseme ikka kõiki ja tahaks täiega umbes nädalaks eestisse tulla, kõiki kallistada ja siis tagasi ronida. Oleks vist pidanud Soome kolima. Ehitajaks.
Simon tuleb täna Adelaide’st tagasi ! Maja ongi väga tühi ja „vaikne“ olnud ilma temata.
Me peame nüüd hakkama ennast valmis panema, sest lähme kohe randa võrku mängima Reelika ja Margusega ( mainin ära, et jutt käib reelika poisist mitte Luhamaast, kes btw ka Perthi tagasi tulla tahab juba ).
Nägu näha siis see, et marta ja kroon ka siin on ei ole blogi uuendusi väga kiirendanud. Marta on üritanud 2 korda kirjutada aga tema arust me pole midagi teinud millest kirjutada. Küll meil on igav elu siin ikka. Ma võiks ainuüksi muna praadimisest kaks A4 kirjutada vist. Aga ma olen tiba imelik ka. Ühesõnaga ma mõtlesin vähemalt, et ma lasen martal ja kroonil enda emotsioonidest kaks lühijuttu kirjutada ja panen need siia üles. Ikkagi esimene jõudmine ja nägemine ja kõik on ju veel täitsa värskelt meeles.
Ehk siis motivatsioonilugusi kõigile kes on kunagi mõelnud Austraaliasse minemise peale J
Have a good one !

Paljuneme

turistid Margaret Riverisse

Reelika & Margus

Lollid ::D

Tehke  mulle laud

To northbridge !

Istanduse cellar

Smiths beach

Igaõhtune

If u look really closely u can see how our economy was fucked. Paul Rugby

Täiega eestit

Sünnilt Tulp

linn

Love

Stairway to heaven.

Sannu degusteerib

Ma enam ei alusta vabandamisega, et jälle nii pikk vahe sisse jäi. Kõik saavad juba aru, et ma ei ole selle aja pidamisega edukas . Ja meee oleme rõõmsad ja õnnelikud niiet täna halba ei räägi. Sest Marta ja Kroon jõuavad juba tumtumtummmmm 7 tunni pärast !!! Yeah. Ma ei tea kuidas nad kohale jõuvad, sest meil algas just torm aga me hoiame igatahes põialt . Kell 6:30 hommikul meie aja järgi, peaksid nad oma pisikesed päkad austraalia pinnale toetama. Me oleme muidugi superexcited !

Ega miski ei lähe kunagi korrapäraselt kui meie armsast grupist juttu on, nii ka seekord. Suurte arvutustega leiutasid maš ja kroon välja, et jõuavad meieni 12:30 päeval ja said alles Hong Kongis aru, et tegelikult jõuavad 6:30 ja lõpuni ei taibanud kumbki pileti pealt saabumise aega vaadata. Nii palju siis meie õilsast hommikusest unest ja pikast dussist. 

Pean natuke ajas tagasi ka minema, sest me oleme nii ajast maas ja ma hullult lubasin Margaret Riveri kohta kirjutada. Ehk siis Maaarrgaarett riveer . See oli niii lahe nädalavahetus. Sõitsime pikalt sinna, enam ei mäleta kui kaua aga pool teed oli veel Perthi linn, sest 130 km ühest otsast teise ei ole nii kergesti ületatav ja siis lõpuks jõudsime päris Austraaliasse- liivased lagendikud ja tühjus. Iluuss. Austraalia farmerid kasvatasid jõudsalt tee ääres lehmi ja lambaid ning elu oli ilus. Tee peal otsustasime kiirteelt maha keerata ja midagi ilusat näha. Oma Austraalia Silmaringi raamatust otsisin ruttu lähimad rannad ja linnad üles ja leidsime lõpuks ennast piltilusast ja inimtühjast rannast. See oli tõsiselt ilus koht. Sander muidugi tahtis juba sinna jääda, sest ta tahab igale poole jääda kus talle meeldib. Tegime seal natuke pilte ja sõitsime mööda coastline’i ringi ning pakkisime edasi Margareti poole. See oli nii armas pisike linn, selline kuressaare suurune ideaalse muruga aedade ja armsate inimestega. Käisime söömas, poes ja tiirutasime ringi et leida mõni ööbimiskoht, tulemuseta. Kõik kohad olid täis niiet noored seiklejad otsustasid öö autos veeta. Jõudsime täpselt päikeseloojanguks mere äärde kus umbes 30 autot veel oli ja kõik inimesed nautisid vaadet. Me otsustasime sinna jäädagi, pidime umbes 5 tundi ootama viimase auto lahkumiseni aga meil oli tore. Trimpasime rahulikult veini, rääkisime juttu ja nautisime vaadet. Lõpuks tõmbasime magamiskotid välja ja istmed alla. Korra üritasime ühele istmele ära mahtuda aga kui ma lõpuks juba hinge heitma hakkasin kobis sannu oma istmele tagasi. 

Hommik nii päikseline polnud. Mitte üheski mõttes. Vihma sadas, merel oli torm, ja autos ärgata pole kunagi väga sära silma tekitav. Küürisime oma veekanistri otsas ennast kuidas saime ja panime linna poole ajama, et oma veinituurile minna. See 105 $ inimese kohta mis me maksime oli seda täielikult väärt. Külastasime 4 veiniistandust, kus kõigis oli degusteerimine. Istandused olid imeilusad ja vein imehea. Lisaks käisime ühe koomiksikunstniku galeriis mis oli tema koju üles pandud oli ja see oli kaa super !

Viimasest istandusest lahkudes ei suutnud ma end tagasi hoida ja ostsin kasti veini kaasa J

Pärast veinimaailma käisime veel shokolaadi vabrikus ja juustuvabrikus ning lõpetasime oliiviõli pleisiga. Ma pole mitte kunaagii nii häid oliiviõlisid saanud kui seal olid. Iga võimaliku maitsega alustades basiilikust lõpetades mandariiniga. Poole päeva pealt läks ilm ka ilusaks ja kokkuvõttes oli see üks ääretult lahe tuur. Oleks kooli ajal ekskursioonid ka sellised olnud, oleks ennast alati kohale vedanud . Super emotsiooniga sõitsime samal õhtul Perthi tagasi, sest teine öö autos ei kõlanud enam nii seiklusrohkelt. Tagasiteel nägime oma esimesi kängurusid ja nüüd oleme ametlikult Austraalias käinud J

Ülejäänud kuu aega kui me vaikusesse kadunud olime ei teinud me enam midagi nii vahvat. Aga meie ümbert kadus inimesi ja tekkis juurde. Margus ja Fredrik läksid idakaldale farmi tegema, nendega jätsime paar nädalat tagasi kurvalt hüvasti ja panime lennujaama ära. Nüüd meil pole enam kuskil wifis käia L Aga saime inimesi juurde ka. Ühel ilusal päiksepaistelisel päeval ( mitte, et meil väga muud olekski ) kirjutas mulle Mirian, kes oli sel hetkel minu jaoks veel täiesti lambine inimene. Nimelt oli ta oma sõprade kaudu kes on ka minu tuttavad leidnud mu blogi ja kuna nemad poisiga ka austraaliasse tulemas olid siis otsisid infot ja kaasmaalasi kes juba ees oleks. Me mõtlesime, et oleme head inimesed ja läksime neile lennujaama vastu ning võtsime esimeseks nädalavahetuseks enda juurde, et neile aega anda kodu leidmiseks. Lõpuks veetsid nad meiega üle kolme nädala, nii läheb ikka J Rõõmsad Marko (Loe :Marek (mulle meeldib teda Markoks kutsuda)) ja Mirian kolisid just eile meilt ära, et martale ja kroonile ruumi teha. Aga koos veetsime siin täitsa toredalt aega. Käisime väljas ja hullasime kodus, koristasime maja ja tegime aia tundmatuseni korda, käisime rannas ja valmistasime kodus vanu häid eesti maitseid nagu kartulipuder ja hakklihakaste.  Nii see viimane kuu möödunud ongi. 

Tööd ka muidugi palju. Sander sai uue töö. Läbi lambiste kokkusattumiste jada. Ta tegi eelmisel tööl seljale liiga ja otsustas ühe päeva kodus olla. Hommikul sai kuskilt firmast sõnumi, et pane riidesse ja tule sellele aadressile anname tööd. Kohale ta läkski aga juba varsti sai aru, et ta küll sinna firmasse CV-d pole saatnud. Tuli välja, et kohal oli ka Eesti kodanik nimega Sander Sääsk ja kuna nad täpitähti ei tunnista siis olid targad tädid ja onud sannu CV teise sandri nime alla pannud ja kohale kutsusid kogemata mõlemad. See töö annetati siiski teisele sandrile nagu algselt minema pidi aga Sannu sai oma nime tööagentuuri kirja ja juba nädala pärast lubati talle sealt tõstukijuhi tööd. See kahjuks tühistati niiet sannu saadeti kuhugi lattu kaupa komplekteerima. Seal ta nüüd on. Lubati kolme nädalaga parem töö leida, kus rohkem palka ka saama peaks. Seltkond pidi tal seal nüüd imelik olema- narkarid ja abod ja kellest ta veel räägib ja kaugeltki mitte nii lahe kui eelmises kohas aga palk on vähemalt tiba parem. 

Mul on ka tööl väikseid muudatusi olnud, kahjuks mitte töötundide osas, need on ikka üüüüratult pikad aga seltskonna vahetus. Meilt läks 3 tüdrukut ära , kaasaarvatud meie eestlane, kes juba samal päeval järgmise eestlasega asendus.  Plus meile tuli veel 3 uut tüdrukut, ma ei tea miks mu ülemus neid sinna nii palju kuhjub. Ja Martal on pärast mu imelist reklaami ka väga sobiv pinnas sinna tööle saamiseks. Aga uus eesti tüdruk Reelika on äärmiselt nunnu ja kena tõdeda, et suhtlusringkonnas on veel üks paar kellega hea ühiseid ettevõtmisi ette võtta on ( väljend või asi ) . 

Varsti on jovlud ! Siin ka, kuigi see ei tundu üldse real. Vägaaa imelik on näha siinseid poode jõuluasju täis ja ehitud tänavaid mille kõrval kõrguvad palmid. 

Põnjev põnjev põnjev. Hullult ootame Mašhi ja Kroonikut ja homsest muutub blogi nimi juba : Liisa, Sander, Marta ja Kroon Austraalias.

Palju meid veel tuleb ? Kas saab terve sõpruskonna 7 maa ja mere taha ära?

Lootust on, et äkki Mash ja Kroon ka vahel kirjutada viitsivad, siis ehk saab päris tihti uusi poste ;)

Peame nüüd tuttu pakkima, sest sander juba mängib Solitaire’i ja marta ja kroon ei oska arvutada J

Igatseme !

Goooooddd Night Estonia !!!

Seiklusi kasiinost ja mujalt

Casino

bromance

Nancy &Matt

Capricorn- employees of the month

Mari

Roadtripin

Meie kitsu,ilus kitsu

Simon

Our city

Hey houu alll thee party peoplee in Estooniiaaaa !!!
Meie lähme homme Margaret Riverisse ! Mis tähendab, et rohkem me see nädal ei töööta ! Feels so goooood !
Oeh jälle jäi pikk vahe sisse, koguaeg mõtlesin, et nüüd kirjutan aga nii palju teisi asju tuli alati ette. Raske on nüüd kõike meenutada mis me vahepeal tegime, sest me oleme üsna tegusad olnud.
Pooleli jäin ma kuskil seal kus me juba siia kolinud olime ja meil oli auto ja elu oli ilus.
Siin elame siiamaani, kõik on endiselt tore, peale selle, et meie maja omanik käis vahepeal salaja maja vaatamas ja me saime kirja mis ütles, et kõik on väga pettunud, sest me olevat nende vaibad ära rikkunud ja naabrid olevad kaebanud, et me oleme liiga valjud õhtuti. Ou well, me üritame maja ilusaks teha, aiaga siin poisid juba tegelesid ja viime oma elu tagaaeda, et me nii valjud ei oleks siin naabrite akna all J
Jah, me oleme hästi vahvad olnud ja meil oli suur nädalavahetus väljas. Kutsusime Marguse ja Mari siia ja ash oli oma sõbrannaga ja simon ja meie sannuga, tegime siin soojenduse ja siis läksime linna peale. Esimest korda elus läksime kasiinosse, sest siin on 18 aastastel juba lubatud sinna minna niiet yeah. Täiega äge oli, nendeks 10ks minutiks mis kasiinos olime, sest üks hetk otsustasid sander ja margus majast välja vetsu minna ja nad ei saanud pärast enam sisse niiet me vahetasime kohta ja läksime kuhugi baari, mis oli ka nõme, sest margus üritas minuga tantsida ja meid visati sellespärast välja, need mõistavad kes teavad kuidas margus tantsib J . Proovisime veel ühte ööklubisse sisse saada aga margus olevat liiga purjus niiet otsustasime takso võtta ja kodus edasi chillida. Enne kui me selleni jõudsime, tahtsime vetsu minna ja leidsime mingi ukse mis oli lahti, läksime sisse ja leidisime ennast suurest konverentsihoonest. Teised läksid vetsu ja me Simoniga jäime sinna ringi uudistama, nägime ilusates kleitides ja ülikondades inimesi saalist väljumas ja üks hetk nägin ma lauda kus olid nimesildid peal. Kuna kell oli juba päris palju siis olid alles sildid inimestest kes kohale tulnud polnud niiet me otsustasime võimalust kasutada. Simon kahtles veel hetkeks ja juba valisimegi endale viis nime ja jagasime laiali. Nii saime me Capricorni ( pole aimugi mis firma see selline on aga tundus suur pidu ) firmapeole, bänd mängis ja rahvas tantsis. Istusime mingisse lauda, Simon kasutas kohe võimalust kui kelnerit nägi ja tellis õlleringi. Päris hea, kõik tasuta, tegime tanstse ja möllu ja kõik oli megavahva. Päris hea lõpp õhtule linnas mis tundus väga valesti minevat. Keegi olevat suitsunurgas Marilt küsinud, et mis tööd ta capricornis teeb, õnneks Mari vingerdas sellega välja, et „ Let’s not talk about work tonight, tonight we party !“
Kui seal kinni panema hakati läksime rivis välja, taha vaadates nägin Simonit kõigilt tee peale jäävatelt laudadelt jooke sülle kogumas :D Kiirendasin sammu ja läksime suurde koridori, aga kuna me jookidega välja ei saanud ja margus ja sander juba läksid ees välja pidime kolmekesi kõik ära jooma, pakkusime turvadele ka ja kustusime koju peole aga neil oli alles vahetuse algus L
Koju jõudes oli siia jõudnud ka Fredrik kes alles töölt tuli ja siin me chillisime edasi umbes 6ni hommikul, või no vähemalt tugevamad meist- margus, simon ja mina. Sander nagu ikka veeti juba taksost kahe inimese vahel otse voodisse. Margusel ja Simonil läks siin väikseks madinaks korra aga kõik on tänaseks lahenenud.
Margus pakkis öösel koju ja magas terve järgmise päeva. Me läksime teistega randa, väga kahtlane ilm oli aga lained olid megalahedad ja suuuured. See tuletab meelde ühe hetke kui Fretsiga lainetes möllasime ja ma kuskilt kaugelt koos lainega talle otsa lendasin ja te oleks pidanud ta nägu nägema, ta oli nii kindel,et ma olen hai.
Sellega see nädalavahetus lõppeski, kodus üritasime ennast natuke kokku võtta ja koristada ja nagu ikka ajasime endale paar pizzat sisse.
Sellest järgmine nädal paranesime ja söime. Me endiselt sööme nagu metslased. Mingi päev käisime marguse, fretsi ja mariga freos, tahtsime nad sushit sööma viia aga see oli kinni niiet läksime ühte itaalia pleissi kus ennast vigaseks maksime aga hea oli J
Eelmine nädalavahetus võtsime rahulikult,kõik olid tööst väsinud ja me säästsime cashi, et homme Margaret riverisse minna. Oleme siin oma aias, tegime oldschool muusika õhtuid ja nautisime veini ja õlut. Meil on Margaret Riveris üks tuur kinni pandud, mis sisaldab nelja veiniistanduse külastust koos degusteerimisega, oliivi-shokolaadi-ja juuustuvabriku külastust, lõunat ja mida kõike veel. 105 $ nägu, but hey, free wine ! Me endiselt ei tea kus me magame aga selle pisiasjaga tegeleme kohapeal, halvimal juhul tudume oma väikses awtobusis. Aga täiega ootame juba minemist, saaks natuke näha ka austraaliat. Loodame endiselt känguru näha , lõpuukss !
Jaaa, mõnna aa nädalavahetusel käisime Danieli,Ashleigh ja Simoniga ikkagi sushit söömas, nii hea oli, söime puruks ennast ja õhtul tuli dan külla ja möllasime temaga siin veel.
Tööl oli päris kohutav nädal, selg valutab hullult, panime plaani paika, et millalgi peame siin kuhugi massage’i minema, ennast korda tegema. Aga nüüd on nelliii vaba päeva niiet rohkem ma tööst ei räägi. Lihtsalt kavatseme nautida nädalavahetust. Kahju ainult sellest, et Perthis on see nädalavahetus iga päev 25-30 kraadi ja Margaretis ainult 19-25... ja lubab natuke vihmaollust ka. Aga meil on vein, pole hullu. Seal pidi mingi jubesuur ja lahe koobas ka olema, seda tahame ka vaatama minna, plus imeilusad surfarite rannad. Ilmselt langeme pärast seda jälle miinustesse aga see on seda väärt, natuke puhuks oleks tööst vaja küll. Me pole siiani suutnud midagi säästa, sest koguaeg tulevad mingid suured kulutused ette ja oleme jälle nullis.
Sannu ja Simon nüüd plaanivad siin pokkerilauda valmistada endale. Sander nagu ikka juba fantaseerib teemal kuidas sinna võimalikult palju LED-valgusteid ümber, alla ja vahele toppida.
Täna õpetasime Simonile eesti keelt. Tal läks juba päris hästi, põhisõnad koos hääldustega on kirjas ja harjutab . Lubas, et kui marta ja kroon tulevad siis ütleb neile eesti keeles midagi ilusat J Üks harjutamisele kuuluv lause on „ Sa oled ilus naine“ niiet sorry kroon, kardan, et ilusad sõnad lähevad rohkem martale :D
Oootame mashi ja krooni avatud käte ja suurte südametega . Will be fun ! Kui ainult ei peaks koguaeg nii palju tööd tegema ja saaks midagi kõrvale ka panna lõpuks ja trippima minna !
Okei, ma arvan, et siinkohal ma lõpetangi, sest ma olen vahelduva eduga juba 2 tundi kirjutanud, seda niiet ma ei lõpeta kunagi kui ma nüüd ei lõpeta ja noored peavad nüüd beauty sleepi tegema minema ja homseks valmistuma.
Niiet adios fellas ja üritame oma „puhkusest“ ja sellest kuidas seal läks varsti kirjutada. Lubame, et teeme palju pilte ka, sest marta juba vingus, et ei ole piisavalt pilte. Teeme pilte.Eriti siis kui känguru leiame, kuigi meile räägiti, et ilmselt näeme enamasti surnud kängurusi teede ääres, sest nad jooksevad pidevalt autoteedele. Natuke kurb.
Aga edu teile kõigile seal ja igatseme teid !

HappyPuppy's

Kallid pered , sõbrad ja teised toredad , peaks vist ütlema, et me oleme omadega mäel. Mitte, et tunne väga selline oleks aga kui mõelda mida me nüüdseks saavutanud oleme peab küll tõdema, et meil on kõik vägaaa hästi- meil on kodu, auto ja mõlemal tööd, kus me aina paremaks areneme. Aga nüüd kõigest pikemalt, sest ilmselt on sõber facebook juba need põhiasjad kõigile selgeks teinud. Ühesõnaga kodu leidmisest, nagu ma eelmise blogi lõpus mainisin käis sannu ühte tuba vaatamas mis oli kõik väga kena aga 3 kilomeetri kaugusel rongijaamast ja ma ei teadnud kas ma suudan seda teha. Tuli välja, et pean suutma, me kolisime siia sisse. Rongijaama kauguse üle ma vingun endiselt igapäevaselt aga muidu on siin megavahva. Meil on oma tuba, mis on ilus, üks sein on suuur aken, garderoob mis on piisavalt suur, et sinna madrats visata ja veel kaks inimest toppida, oma vannituba ja wc ja oma elutoa laadne koht mis on praegu kolimisest asju täis. Majakaaslasteks on kaks noort inimest 20ndate alguses, Simon ja Ashleigh. Meil on kaks kassi kaa, nad on vist ühed kõige ägedamad kassid keda kunagi näinud olen ehk siis käituvad nagu koerad- käivad järgi, nuruvad pai, magavad kaisus, nillivad taldriku ääres toitu, ukerdavad edasi tagasi süles, et võimalikult õige koha pealt kratsitaks – väga lahedad olevused. Simon on meiega iga õhtu siin chillinud, niristame õues veini ja räägime juttu, oleme juba välja laua ja toolid üles sättinud, üks õhtu mängisime pokkerit ja nii see aeg meil läheb. Enamus aja muidugi oleme tööl, mis on väga nõme, sest me oleme austraaalliaaass ja pole veel kängurugi näinud, sest oleme koguaeg tööl. Siia panime muidugi 1000.- ka alla, et sisse kolida niiet ega meil väga raha ka pole, et asju vaatama minna. Aga vähemalt nüüd enam ei paki peale tööd magama vaid üritame veel õues istuda ja sotsiaalsed olla.
Pt2. Auto leidmisest- autoga läks nii hästi, et ma ei teagi kohe mida öelda. Simon meie uus housemate omab ühte vana autot 96 aasta fordi, mille tahab lammutusse viia kuna on nüüd hea töö peal ja tahab uhiuut autot osta. Ühe meeldiva veinitamise/õlletamise jooksul tuli ta järsku mõttele, et hei ma annan auto teile kui selle ise ära parandate. Ega me ära ei öelnud. Juba järgmine päev parandas sannu ühe akna ära ( üksi El. Aknatest ei liigu ), eile ostisuued piduriklotsid ja kettad, eile saime ka auto registreeritud ja just praegu tulid nad mulle ütlema, et all done. Uued pidurid küljes ja auto sõidab ja on üsna legaalne ka . Ühesõnaga me saime tasuta auto siiani on paranduse ja rego alla umbes 600 $ läinud aga ikka odavam kui osta oleks olnud ja vähemalt selle autoga me teame omanikku ja omanik teab täpselt mis probleemid tal on. Aga Simon väidab, et on üsna usaldusväärne pill. Meil on nüüd oma awto.
Pt3. Töö-  Tööl hakkab ka kõik paremuse suunas minema. Sannule juba anti vihje, et ta on seal üks väga väärtuslik töötaja ja ta saab töötunde teise poisi arvelt juurde. Simon töötab miningu tööstuses, ehk kaevanduses kasutatavate masinatega tegelevas firmas Westrac ja kuna see on seotud kaevandustega ja kogu raha WA-s ongi ainult kaevandustes, saab ta ikka kõõvaasti pappi. Nüüd üritab Sannu oma CV-d talle sokutada ja loodab parimat.
Mul on ka tööl natuke arengut olnud või palju , ma veel ei tea. Neil oli seal probleem, et kliendid kutsid, et mu pandud ripsmed kukuvad liiga kiiresti välja, ülemus ütles mulle, et pane rohkem liimi. Panin rohkem liimi siis hakkasid ripsmed kokku kleepuma ja jälle oli jama jne. Kuna ülemus oli opil siis pole teda tükk aega majas olnud seetõttu olen pidanud ise vaatama kuidas saan ja nuputama kuidas asja õigesti teha. Eelmine nädal alustasin uue tehnikaga mis siiani tundub, et töötanud on. Eile tegi ülemus mulle „koolituse“ ehk ma tegin Ama’le Full Set’i ja ta natuke näitas mida saaks lihtsamini teha jne. Aga kui töö oli valmis oli ülemus väga sillas ja ütles, et kõik on nii hästi, tegi mu tööst pilte jne. Aru ma temast ei saa. Nüüd jätkan siis sama tehnikaga ja loodan, et läheb hästi. Tulemused on ilusamad küll aga ega ma enne teada ei saa kaua see nii püsib kui paar nädalat möödub.
Pühapäeval käisime Danielil ka külas, Micky oli ka seal, paariks päevaks Perthi põgenenud metsamees nagu ta nüüd on. Kena oli, seal tekib ikka selline omamoodi kodu tunne J
Pärast läksime Freosse, et ennast õnnelikult oma lemmik sushipleissi saata. Jällegi nautisime oma toitu niiiii väga. Simon oli ka üliõnnes ja tänas, et me ta sinna viisime.
Muud tarka vist polegi. Sai enamus öeldud. Võibolla kiirustan lihtsalt selle pärast, et mul on kõht nii tühi. Ja me lähme oma uueee autoga proovisõidule, ehk siis mu eesmärk on toitu jahtima minna J
Panen mõned pildid ka üles, et te aimu saaksite milline meie elu värvides ja pikslites on .

PS !Ma koguaeg üritan mitte nii pikka vahe jätta blogipidamisse aga see on nii aeganõudev tegevus ja aega meil väga pole nagu olnud. Või no nagu oleks ka.. No kurat, me oleme austraalias, saate aru küll! Siin ei tõmba küll üldse koju arvutiekraani taha J
Aga ma luban üritada mitte üle kahe nädalasi pause sisse jätta (A).
Kallid teile Eestisse, natuke rõõm on vaadata, et teil juba öökülmad on ja meil aina soojemaks läheb aga ma tean, et kui meil jaanuaris +40 tuleb siis ma palvetan, et saaksin Eestis kuhugi hange hüpata niiet ma palju ei kiusa.

Jaaaa ma mainin siia ka ära, sest ma olen nii uhke- minu pisike marta sai viisa kätte ja lühike kroon ootab viisat. Ja oiii kuidas ma oleks siia jõudes tahtnud, et keegi meid auttoogaa lennujaamast peale oleks võtnud ja KOJU viinud. Aga pole hullu, me oleme elukogemuse võrra rikkamad ja me teame , et nii hästi on natuke aega siis läheb jälle kõik algusest niiet ärge muretsege mashad ja kroonid küll te ka oma kodutu tunde kätte saate J

PS ! 3456 Meil müüakse jubaaa 2 nädalat jõuluasju :/ ja kuu lõpus pannakse juba jõulutuled ka üles :O

Nüüüd ma jään vait, sest kõht kiunub juba päris korralikult.  Ikka on tunne, et midagi jäi ütlemata...
Ei tea.
Kallid olete kõik ja päikselisi tervitusi !!!

Hõum

Simone'i innukesed

Hakkab pihta...

Poiss tegi süüa

Sannu prussakate vastu

Bandit

Maciiii

Kass või asi..

Meie pisike garderoob

Sannu ehitab awto