Paljuneme

turistid Margaret Riverisse

Reelika & Margus

Lollid ::D

Tehke  mulle laud

To northbridge !

Istanduse cellar

Smiths beach

Igaõhtune

If u look really closely u can see how our economy was fucked. Paul Rugby

Täiega eestit

Sünnilt Tulp

linn

Love

Stairway to heaven.

Sannu degusteerib

Ma enam ei alusta vabandamisega, et jälle nii pikk vahe sisse jäi. Kõik saavad juba aru, et ma ei ole selle aja pidamisega edukas . Ja meee oleme rõõmsad ja õnnelikud niiet täna halba ei räägi. Sest Marta ja Kroon jõuavad juba tumtumtummmmm 7 tunni pärast !!! Yeah. Ma ei tea kuidas nad kohale jõuvad, sest meil algas just torm aga me hoiame igatahes põialt . Kell 6:30 hommikul meie aja järgi, peaksid nad oma pisikesed päkad austraalia pinnale toetama. Me oleme muidugi superexcited !

Ega miski ei lähe kunagi korrapäraselt kui meie armsast grupist juttu on, nii ka seekord. Suurte arvutustega leiutasid maš ja kroon välja, et jõuavad meieni 12:30 päeval ja said alles Hong Kongis aru, et tegelikult jõuavad 6:30 ja lõpuni ei taibanud kumbki pileti pealt saabumise aega vaadata. Nii palju siis meie õilsast hommikusest unest ja pikast dussist. 

Pean natuke ajas tagasi ka minema, sest me oleme nii ajast maas ja ma hullult lubasin Margaret Riveri kohta kirjutada. Ehk siis Maaarrgaarett riveer . See oli niii lahe nädalavahetus. Sõitsime pikalt sinna, enam ei mäleta kui kaua aga pool teed oli veel Perthi linn, sest 130 km ühest otsast teise ei ole nii kergesti ületatav ja siis lõpuks jõudsime päris Austraaliasse- liivased lagendikud ja tühjus. Iluuss. Austraalia farmerid kasvatasid jõudsalt tee ääres lehmi ja lambaid ning elu oli ilus. Tee peal otsustasime kiirteelt maha keerata ja midagi ilusat näha. Oma Austraalia Silmaringi raamatust otsisin ruttu lähimad rannad ja linnad üles ja leidsime lõpuks ennast piltilusast ja inimtühjast rannast. See oli tõsiselt ilus koht. Sander muidugi tahtis juba sinna jääda, sest ta tahab igale poole jääda kus talle meeldib. Tegime seal natuke pilte ja sõitsime mööda coastline’i ringi ning pakkisime edasi Margareti poole. See oli nii armas pisike linn, selline kuressaare suurune ideaalse muruga aedade ja armsate inimestega. Käisime söömas, poes ja tiirutasime ringi et leida mõni ööbimiskoht, tulemuseta. Kõik kohad olid täis niiet noored seiklejad otsustasid öö autos veeta. Jõudsime täpselt päikeseloojanguks mere äärde kus umbes 30 autot veel oli ja kõik inimesed nautisid vaadet. Me otsustasime sinna jäädagi, pidime umbes 5 tundi ootama viimase auto lahkumiseni aga meil oli tore. Trimpasime rahulikult veini, rääkisime juttu ja nautisime vaadet. Lõpuks tõmbasime magamiskotid välja ja istmed alla. Korra üritasime ühele istmele ära mahtuda aga kui ma lõpuks juba hinge heitma hakkasin kobis sannu oma istmele tagasi. 

Hommik nii päikseline polnud. Mitte üheski mõttes. Vihma sadas, merel oli torm, ja autos ärgata pole kunagi väga sära silma tekitav. Küürisime oma veekanistri otsas ennast kuidas saime ja panime linna poole ajama, et oma veinituurile minna. See 105 $ inimese kohta mis me maksime oli seda täielikult väärt. Külastasime 4 veiniistandust, kus kõigis oli degusteerimine. Istandused olid imeilusad ja vein imehea. Lisaks käisime ühe koomiksikunstniku galeriis mis oli tema koju üles pandud oli ja see oli kaa super !

Viimasest istandusest lahkudes ei suutnud ma end tagasi hoida ja ostsin kasti veini kaasa J

Pärast veinimaailma käisime veel shokolaadi vabrikus ja juustuvabrikus ning lõpetasime oliiviõli pleisiga. Ma pole mitte kunaagii nii häid oliiviõlisid saanud kui seal olid. Iga võimaliku maitsega alustades basiilikust lõpetades mandariiniga. Poole päeva pealt läks ilm ka ilusaks ja kokkuvõttes oli see üks ääretult lahe tuur. Oleks kooli ajal ekskursioonid ka sellised olnud, oleks ennast alati kohale vedanud . Super emotsiooniga sõitsime samal õhtul Perthi tagasi, sest teine öö autos ei kõlanud enam nii seiklusrohkelt. Tagasiteel nägime oma esimesi kängurusid ja nüüd oleme ametlikult Austraalias käinud J

Ülejäänud kuu aega kui me vaikusesse kadunud olime ei teinud me enam midagi nii vahvat. Aga meie ümbert kadus inimesi ja tekkis juurde. Margus ja Fredrik läksid idakaldale farmi tegema, nendega jätsime paar nädalat tagasi kurvalt hüvasti ja panime lennujaama ära. Nüüd meil pole enam kuskil wifis käia L Aga saime inimesi juurde ka. Ühel ilusal päiksepaistelisel päeval ( mitte, et meil väga muud olekski ) kirjutas mulle Mirian, kes oli sel hetkel minu jaoks veel täiesti lambine inimene. Nimelt oli ta oma sõprade kaudu kes on ka minu tuttavad leidnud mu blogi ja kuna nemad poisiga ka austraaliasse tulemas olid siis otsisid infot ja kaasmaalasi kes juba ees oleks. Me mõtlesime, et oleme head inimesed ja läksime neile lennujaama vastu ning võtsime esimeseks nädalavahetuseks enda juurde, et neile aega anda kodu leidmiseks. Lõpuks veetsid nad meiega üle kolme nädala, nii läheb ikka J Rõõmsad Marko (Loe :Marek (mulle meeldib teda Markoks kutsuda)) ja Mirian kolisid just eile meilt ära, et martale ja kroonile ruumi teha. Aga koos veetsime siin täitsa toredalt aega. Käisime väljas ja hullasime kodus, koristasime maja ja tegime aia tundmatuseni korda, käisime rannas ja valmistasime kodus vanu häid eesti maitseid nagu kartulipuder ja hakklihakaste.  Nii see viimane kuu möödunud ongi. 

Tööd ka muidugi palju. Sander sai uue töö. Läbi lambiste kokkusattumiste jada. Ta tegi eelmisel tööl seljale liiga ja otsustas ühe päeva kodus olla. Hommikul sai kuskilt firmast sõnumi, et pane riidesse ja tule sellele aadressile anname tööd. Kohale ta läkski aga juba varsti sai aru, et ta küll sinna firmasse CV-d pole saatnud. Tuli välja, et kohal oli ka Eesti kodanik nimega Sander Sääsk ja kuna nad täpitähti ei tunnista siis olid targad tädid ja onud sannu CV teise sandri nime alla pannud ja kohale kutsusid kogemata mõlemad. See töö annetati siiski teisele sandrile nagu algselt minema pidi aga Sannu sai oma nime tööagentuuri kirja ja juba nädala pärast lubati talle sealt tõstukijuhi tööd. See kahjuks tühistati niiet sannu saadeti kuhugi lattu kaupa komplekteerima. Seal ta nüüd on. Lubati kolme nädalaga parem töö leida, kus rohkem palka ka saama peaks. Seltkond pidi tal seal nüüd imelik olema- narkarid ja abod ja kellest ta veel räägib ja kaugeltki mitte nii lahe kui eelmises kohas aga palk on vähemalt tiba parem. 

Mul on ka tööl väikseid muudatusi olnud, kahjuks mitte töötundide osas, need on ikka üüüüratult pikad aga seltskonna vahetus. Meilt läks 3 tüdrukut ära , kaasaarvatud meie eestlane, kes juba samal päeval järgmise eestlasega asendus.  Plus meile tuli veel 3 uut tüdrukut, ma ei tea miks mu ülemus neid sinna nii palju kuhjub. Ja Martal on pärast mu imelist reklaami ka väga sobiv pinnas sinna tööle saamiseks. Aga uus eesti tüdruk Reelika on äärmiselt nunnu ja kena tõdeda, et suhtlusringkonnas on veel üks paar kellega hea ühiseid ettevõtmisi ette võtta on ( väljend või asi ) . 

Varsti on jovlud ! Siin ka, kuigi see ei tundu üldse real. Vägaaa imelik on näha siinseid poode jõuluasju täis ja ehitud tänavaid mille kõrval kõrguvad palmid. 

Põnjev põnjev põnjev. Hullult ootame Mašhi ja Kroonikut ja homsest muutub blogi nimi juba : Liisa, Sander, Marta ja Kroon Austraalias.

Palju meid veel tuleb ? Kas saab terve sõpruskonna 7 maa ja mere taha ära?

Lootust on, et äkki Mash ja Kroon ka vahel kirjutada viitsivad, siis ehk saab päris tihti uusi poste ;)

Peame nüüd tuttu pakkima, sest sander juba mängib Solitaire’i ja marta ja kroon ei oska arvutada J

Igatseme !

Goooooddd Night Estonia !!!

Seiklusi kasiinost ja mujalt

Casino

bromance

Nancy &Matt

Capricorn- employees of the month

Mari

Roadtripin

Meie kitsu,ilus kitsu

Simon

Our city

Hey houu alll thee party peoplee in Estooniiaaaa !!!
Meie lähme homme Margaret Riverisse ! Mis tähendab, et rohkem me see nädal ei töööta ! Feels so goooood !
Oeh jälle jäi pikk vahe sisse, koguaeg mõtlesin, et nüüd kirjutan aga nii palju teisi asju tuli alati ette. Raske on nüüd kõike meenutada mis me vahepeal tegime, sest me oleme üsna tegusad olnud.
Pooleli jäin ma kuskil seal kus me juba siia kolinud olime ja meil oli auto ja elu oli ilus.
Siin elame siiamaani, kõik on endiselt tore, peale selle, et meie maja omanik käis vahepeal salaja maja vaatamas ja me saime kirja mis ütles, et kõik on väga pettunud, sest me olevat nende vaibad ära rikkunud ja naabrid olevad kaebanud, et me oleme liiga valjud õhtuti. Ou well, me üritame maja ilusaks teha, aiaga siin poisid juba tegelesid ja viime oma elu tagaaeda, et me nii valjud ei oleks siin naabrite akna all J
Jah, me oleme hästi vahvad olnud ja meil oli suur nädalavahetus väljas. Kutsusime Marguse ja Mari siia ja ash oli oma sõbrannaga ja simon ja meie sannuga, tegime siin soojenduse ja siis läksime linna peale. Esimest korda elus läksime kasiinosse, sest siin on 18 aastastel juba lubatud sinna minna niiet yeah. Täiega äge oli, nendeks 10ks minutiks mis kasiinos olime, sest üks hetk otsustasid sander ja margus majast välja vetsu minna ja nad ei saanud pärast enam sisse niiet me vahetasime kohta ja läksime kuhugi baari, mis oli ka nõme, sest margus üritas minuga tantsida ja meid visati sellespärast välja, need mõistavad kes teavad kuidas margus tantsib J . Proovisime veel ühte ööklubisse sisse saada aga margus olevat liiga purjus niiet otsustasime takso võtta ja kodus edasi chillida. Enne kui me selleni jõudsime, tahtsime vetsu minna ja leidsime mingi ukse mis oli lahti, läksime sisse ja leidisime ennast suurest konverentsihoonest. Teised läksid vetsu ja me Simoniga jäime sinna ringi uudistama, nägime ilusates kleitides ja ülikondades inimesi saalist väljumas ja üks hetk nägin ma lauda kus olid nimesildid peal. Kuna kell oli juba päris palju siis olid alles sildid inimestest kes kohale tulnud polnud niiet me otsustasime võimalust kasutada. Simon kahtles veel hetkeks ja juba valisimegi endale viis nime ja jagasime laiali. Nii saime me Capricorni ( pole aimugi mis firma see selline on aga tundus suur pidu ) firmapeole, bänd mängis ja rahvas tantsis. Istusime mingisse lauda, Simon kasutas kohe võimalust kui kelnerit nägi ja tellis õlleringi. Päris hea, kõik tasuta, tegime tanstse ja möllu ja kõik oli megavahva. Päris hea lõpp õhtule linnas mis tundus väga valesti minevat. Keegi olevat suitsunurgas Marilt küsinud, et mis tööd ta capricornis teeb, õnneks Mari vingerdas sellega välja, et „ Let’s not talk about work tonight, tonight we party !“
Kui seal kinni panema hakati läksime rivis välja, taha vaadates nägin Simonit kõigilt tee peale jäävatelt laudadelt jooke sülle kogumas :D Kiirendasin sammu ja läksime suurde koridori, aga kuna me jookidega välja ei saanud ja margus ja sander juba läksid ees välja pidime kolmekesi kõik ära jooma, pakkusime turvadele ka ja kustusime koju peole aga neil oli alles vahetuse algus L
Koju jõudes oli siia jõudnud ka Fredrik kes alles töölt tuli ja siin me chillisime edasi umbes 6ni hommikul, või no vähemalt tugevamad meist- margus, simon ja mina. Sander nagu ikka veeti juba taksost kahe inimese vahel otse voodisse. Margusel ja Simonil läks siin väikseks madinaks korra aga kõik on tänaseks lahenenud.
Margus pakkis öösel koju ja magas terve järgmise päeva. Me läksime teistega randa, väga kahtlane ilm oli aga lained olid megalahedad ja suuuured. See tuletab meelde ühe hetke kui Fretsiga lainetes möllasime ja ma kuskilt kaugelt koos lainega talle otsa lendasin ja te oleks pidanud ta nägu nägema, ta oli nii kindel,et ma olen hai.
Sellega see nädalavahetus lõppeski, kodus üritasime ennast natuke kokku võtta ja koristada ja nagu ikka ajasime endale paar pizzat sisse.
Sellest järgmine nädal paranesime ja söime. Me endiselt sööme nagu metslased. Mingi päev käisime marguse, fretsi ja mariga freos, tahtsime nad sushit sööma viia aga see oli kinni niiet läksime ühte itaalia pleissi kus ennast vigaseks maksime aga hea oli J
Eelmine nädalavahetus võtsime rahulikult,kõik olid tööst väsinud ja me säästsime cashi, et homme Margaret riverisse minna. Oleme siin oma aias, tegime oldschool muusika õhtuid ja nautisime veini ja õlut. Meil on Margaret Riveris üks tuur kinni pandud, mis sisaldab nelja veiniistanduse külastust koos degusteerimisega, oliivi-shokolaadi-ja juuustuvabriku külastust, lõunat ja mida kõike veel. 105 $ nägu, but hey, free wine ! Me endiselt ei tea kus me magame aga selle pisiasjaga tegeleme kohapeal, halvimal juhul tudume oma väikses awtobusis. Aga täiega ootame juba minemist, saaks natuke näha ka austraaliat. Loodame endiselt känguru näha , lõpuukss !
Jaaa, mõnna aa nädalavahetusel käisime Danieli,Ashleigh ja Simoniga ikkagi sushit söömas, nii hea oli, söime puruks ennast ja õhtul tuli dan külla ja möllasime temaga siin veel.
Tööl oli päris kohutav nädal, selg valutab hullult, panime plaani paika, et millalgi peame siin kuhugi massage’i minema, ennast korda tegema. Aga nüüd on nelliii vaba päeva niiet rohkem ma tööst ei räägi. Lihtsalt kavatseme nautida nädalavahetust. Kahju ainult sellest, et Perthis on see nädalavahetus iga päev 25-30 kraadi ja Margaretis ainult 19-25... ja lubab natuke vihmaollust ka. Aga meil on vein, pole hullu. Seal pidi mingi jubesuur ja lahe koobas ka olema, seda tahame ka vaatama minna, plus imeilusad surfarite rannad. Ilmselt langeme pärast seda jälle miinustesse aga see on seda väärt, natuke puhuks oleks tööst vaja küll. Me pole siiani suutnud midagi säästa, sest koguaeg tulevad mingid suured kulutused ette ja oleme jälle nullis.
Sannu ja Simon nüüd plaanivad siin pokkerilauda valmistada endale. Sander nagu ikka juba fantaseerib teemal kuidas sinna võimalikult palju LED-valgusteid ümber, alla ja vahele toppida.
Täna õpetasime Simonile eesti keelt. Tal läks juba päris hästi, põhisõnad koos hääldustega on kirjas ja harjutab . Lubas, et kui marta ja kroon tulevad siis ütleb neile eesti keeles midagi ilusat J Üks harjutamisele kuuluv lause on „ Sa oled ilus naine“ niiet sorry kroon, kardan, et ilusad sõnad lähevad rohkem martale :D
Oootame mashi ja krooni avatud käte ja suurte südametega . Will be fun ! Kui ainult ei peaks koguaeg nii palju tööd tegema ja saaks midagi kõrvale ka panna lõpuks ja trippima minna !
Okei, ma arvan, et siinkohal ma lõpetangi, sest ma olen vahelduva eduga juba 2 tundi kirjutanud, seda niiet ma ei lõpeta kunagi kui ma nüüd ei lõpeta ja noored peavad nüüd beauty sleepi tegema minema ja homseks valmistuma.
Niiet adios fellas ja üritame oma „puhkusest“ ja sellest kuidas seal läks varsti kirjutada. Lubame, et teeme palju pilte ka, sest marta juba vingus, et ei ole piisavalt pilte. Teeme pilte.Eriti siis kui känguru leiame, kuigi meile räägiti, et ilmselt näeme enamasti surnud kängurusi teede ääres, sest nad jooksevad pidevalt autoteedele. Natuke kurb.
Aga edu teile kõigile seal ja igatseme teid !

HappyPuppy's

Kallid pered , sõbrad ja teised toredad , peaks vist ütlema, et me oleme omadega mäel. Mitte, et tunne väga selline oleks aga kui mõelda mida me nüüdseks saavutanud oleme peab küll tõdema, et meil on kõik vägaaa hästi- meil on kodu, auto ja mõlemal tööd, kus me aina paremaks areneme. Aga nüüd kõigest pikemalt, sest ilmselt on sõber facebook juba need põhiasjad kõigile selgeks teinud. Ühesõnaga kodu leidmisest, nagu ma eelmise blogi lõpus mainisin käis sannu ühte tuba vaatamas mis oli kõik väga kena aga 3 kilomeetri kaugusel rongijaamast ja ma ei teadnud kas ma suudan seda teha. Tuli välja, et pean suutma, me kolisime siia sisse. Rongijaama kauguse üle ma vingun endiselt igapäevaselt aga muidu on siin megavahva. Meil on oma tuba, mis on ilus, üks sein on suuur aken, garderoob mis on piisavalt suur, et sinna madrats visata ja veel kaks inimest toppida, oma vannituba ja wc ja oma elutoa laadne koht mis on praegu kolimisest asju täis. Majakaaslasteks on kaks noort inimest 20ndate alguses, Simon ja Ashleigh. Meil on kaks kassi kaa, nad on vist ühed kõige ägedamad kassid keda kunagi näinud olen ehk siis käituvad nagu koerad- käivad järgi, nuruvad pai, magavad kaisus, nillivad taldriku ääres toitu, ukerdavad edasi tagasi süles, et võimalikult õige koha pealt kratsitaks – väga lahedad olevused. Simon on meiega iga õhtu siin chillinud, niristame õues veini ja räägime juttu, oleme juba välja laua ja toolid üles sättinud, üks õhtu mängisime pokkerit ja nii see aeg meil läheb. Enamus aja muidugi oleme tööl, mis on väga nõme, sest me oleme austraaalliaaass ja pole veel kängurugi näinud, sest oleme koguaeg tööl. Siia panime muidugi 1000.- ka alla, et sisse kolida niiet ega meil väga raha ka pole, et asju vaatama minna. Aga vähemalt nüüd enam ei paki peale tööd magama vaid üritame veel õues istuda ja sotsiaalsed olla.
Pt2. Auto leidmisest- autoga läks nii hästi, et ma ei teagi kohe mida öelda. Simon meie uus housemate omab ühte vana autot 96 aasta fordi, mille tahab lammutusse viia kuna on nüüd hea töö peal ja tahab uhiuut autot osta. Ühe meeldiva veinitamise/õlletamise jooksul tuli ta järsku mõttele, et hei ma annan auto teile kui selle ise ära parandate. Ega me ära ei öelnud. Juba järgmine päev parandas sannu ühe akna ära ( üksi El. Aknatest ei liigu ), eile ostisuued piduriklotsid ja kettad, eile saime ka auto registreeritud ja just praegu tulid nad mulle ütlema, et all done. Uued pidurid küljes ja auto sõidab ja on üsna legaalne ka . Ühesõnaga me saime tasuta auto siiani on paranduse ja rego alla umbes 600 $ läinud aga ikka odavam kui osta oleks olnud ja vähemalt selle autoga me teame omanikku ja omanik teab täpselt mis probleemid tal on. Aga Simon väidab, et on üsna usaldusväärne pill. Meil on nüüd oma awto.
Pt3. Töö-  Tööl hakkab ka kõik paremuse suunas minema. Sannule juba anti vihje, et ta on seal üks väga väärtuslik töötaja ja ta saab töötunde teise poisi arvelt juurde. Simon töötab miningu tööstuses, ehk kaevanduses kasutatavate masinatega tegelevas firmas Westrac ja kuna see on seotud kaevandustega ja kogu raha WA-s ongi ainult kaevandustes, saab ta ikka kõõvaasti pappi. Nüüd üritab Sannu oma CV-d talle sokutada ja loodab parimat.
Mul on ka tööl natuke arengut olnud või palju , ma veel ei tea. Neil oli seal probleem, et kliendid kutsid, et mu pandud ripsmed kukuvad liiga kiiresti välja, ülemus ütles mulle, et pane rohkem liimi. Panin rohkem liimi siis hakkasid ripsmed kokku kleepuma ja jälle oli jama jne. Kuna ülemus oli opil siis pole teda tükk aega majas olnud seetõttu olen pidanud ise vaatama kuidas saan ja nuputama kuidas asja õigesti teha. Eelmine nädal alustasin uue tehnikaga mis siiani tundub, et töötanud on. Eile tegi ülemus mulle „koolituse“ ehk ma tegin Ama’le Full Set’i ja ta natuke näitas mida saaks lihtsamini teha jne. Aga kui töö oli valmis oli ülemus väga sillas ja ütles, et kõik on nii hästi, tegi mu tööst pilte jne. Aru ma temast ei saa. Nüüd jätkan siis sama tehnikaga ja loodan, et läheb hästi. Tulemused on ilusamad küll aga ega ma enne teada ei saa kaua see nii püsib kui paar nädalat möödub.
Pühapäeval käisime Danielil ka külas, Micky oli ka seal, paariks päevaks Perthi põgenenud metsamees nagu ta nüüd on. Kena oli, seal tekib ikka selline omamoodi kodu tunne J
Pärast läksime Freosse, et ennast õnnelikult oma lemmik sushipleissi saata. Jällegi nautisime oma toitu niiiii väga. Simon oli ka üliõnnes ja tänas, et me ta sinna viisime.
Muud tarka vist polegi. Sai enamus öeldud. Võibolla kiirustan lihtsalt selle pärast, et mul on kõht nii tühi. Ja me lähme oma uueee autoga proovisõidule, ehk siis mu eesmärk on toitu jahtima minna J
Panen mõned pildid ka üles, et te aimu saaksite milline meie elu värvides ja pikslites on .

PS !Ma koguaeg üritan mitte nii pikka vahe jätta blogipidamisse aga see on nii aeganõudev tegevus ja aega meil väga pole nagu olnud. Või no nagu oleks ka.. No kurat, me oleme austraalias, saate aru küll! Siin ei tõmba küll üldse koju arvutiekraani taha J
Aga ma luban üritada mitte üle kahe nädalasi pause sisse jätta (A).
Kallid teile Eestisse, natuke rõõm on vaadata, et teil juba öökülmad on ja meil aina soojemaks läheb aga ma tean, et kui meil jaanuaris +40 tuleb siis ma palvetan, et saaksin Eestis kuhugi hange hüpata niiet ma palju ei kiusa.

Jaaaa ma mainin siia ka ära, sest ma olen nii uhke- minu pisike marta sai viisa kätte ja lühike kroon ootab viisat. Ja oiii kuidas ma oleks siia jõudes tahtnud, et keegi meid auttoogaa lennujaamast peale oleks võtnud ja KOJU viinud. Aga pole hullu, me oleme elukogemuse võrra rikkamad ja me teame , et nii hästi on natuke aega siis läheb jälle kõik algusest niiet ärge muretsege mashad ja kroonid küll te ka oma kodutu tunde kätte saate J

PS ! 3456 Meil müüakse jubaaa 2 nädalat jõuluasju :/ ja kuu lõpus pannakse juba jõulutuled ka üles :O

Nüüüd ma jään vait, sest kõht kiunub juba päris korralikult.  Ikka on tunne, et midagi jäi ütlemata...
Ei tea.
Kallid olete kõik ja päikselisi tervitusi !!!

Hõum

Simone'i innukesed

Hakkab pihta...

Poiss tegi süüa

Sannu prussakate vastu

Bandit

Maciiii

Kass või asi..

Meie pisike garderoob

Sannu ehitab awto

Järjejutt1400.doc

Perth Royal Show

Liisa töökoht - Evoque Lash Spa

Royal Show

Mu igapäevane tööle reisimine via google maps

Uus kodu

Okei... Läheb ka selle nädalaga kokku

Mac

Mees tegi kunsti

Vaesekene, omanikud on spordipoisid..

Sannu reis Freost koju

Beeeaachhhh

Hellõuuu !
Me oleme juba palju muretsevaid kirju saanud, et kus me oleme ja miks me blogi ei uuenda. Meil on päris pingeline aeg olnud as me oleme üritanud endale kodu leida. Aga mitte ainult, me oleme niisama vahvad ka olnud. Alustame siis algusest kuna viimane postitus nagu me just vaatasime oli 24.september ( sorry bout that ) .
Ama lahkus meie seast mainitud nädala lõpus, et minna roadtripile kuhugi põhjapoole ja tagasi. Paar päeva hiljem liitus meiega aga juba järgmine saksa tüdruk Micky, ma isegi ei ürita ta pikka nime välja hääldada. Ta oli üsna vaikne ja mõttetu. Mitte halvas mõttes, lihtsalt polnud väga midagi rääkida, käisime küll rannas tema ja Daniga ükspäev kui Sannu tööl oli aga ega me väga ei suhelnud.
Ülejäänud selle nädala olime tööloomad. Sannu käis ükspäev Royal Show’l ka tööl, tegi 5 tundi burxe J . Pärast tööd tuli meiega Freosse kuhu me rannast läksime, käisime väga ülerahvastatud ja äärmiselt kallis ( ehk siin keskklassi ) pubis ( Caesari salat 22 $ + kana/krevett vms 6 $). Edasi pakkisime koju aga kuna autos oli ainult kolm kohta siis viskasime sannu kasti. Nii  reisisime koju, õhtul pakkisime sannuga ta töökaaslase juurde peole. Töökaaslane oli Niko, eriimelik vend minumeelest, hull pleikar ka sakslane ja kõige imelikuma aksendiga sakslane ever. Neil oli umbes 5 peale suur ja päris ilus maja. Kogu seltskond peol kus oli umbes 30 inimest oli rahusvaheline. Ainult üks vend austraaliast, inglased, brasiillane, kiwid, iirlased, šotlased, sakslased, kanadast, ameerikast ja meie esindasime kahekesi eestit J Täis eurovisioon.  See pidu oli selles mõttes muidugi vahva, et me jõudsime sinna umbes 10:30 kui kõik juba üsna parajad olid, kaasaarvatud Sander, kes kell 12 diivanisse jäi ja sealt enam ei tõusnud. Me pidime esimese rongiga koju minema, sest olime päris kaugel niiet mul oli ainult 7 tundi üksi oodata vaja. Nojah, ma siis läksin ja suhtlesin rahvaga kuni umbes kell 2 üks tüüp minult küsis kas ma ka linna lähen. Ma ütlesin, et ma ei tule kuhugi, sest üks on pikali maas siin. Sellepeale tüüp ütles, et siis on küll vähe kurb, sest kõik lähevad linna. Nii oligi , kes ei maganud läksid kõik nendega kaasa ja mul oleks tulnud siis 5 tundi üksi magava sannu kõrval vaadata. Ühesõnaga lõpuks läksin linna kaasa saades autojuhilt lubaduse, et ta toob mind paari tunni pärast tagasi. Tuli välja, et linna all mõtlesid nad hoopis selle seltskonna maja mis oli Perthi linnas, istusime seal tunnikese või kaks, rääkisime maast ja ilmast ja kella 5 ajal tõi autojuht nagu lubatud mu eelmisesse kohta tagasi. Sannu oli ikka samas asendis ja maja pime.  Lükkasin sannu üles, et davai millal rong läheb kell on 5 juba, sellepeale ütles ta, et rong läheb kell 7 niiet lähme taksoga. Ehk siis ma chillisin üsna mõttetult terve öö, omaarust rongi oodates. Aitähh Zanja.
Sellele peole järgnes meie siinoldud aja kõige kuumem päev kus meil varjus 34 kraadi oli, täitsa kena soe juba. Selle päevaga me midagi tarka ei teinud, istusime toas fan’i all ja olime niisama laiali.
Ülejäänud nädala olime tublid tööinimesed, Sannu oli juba reedel vaba ma sain alles laupäeva õhtul vabaks nagu ikka, ehk siis sandril oli juba pool nädalavahetust ja Daniga pubides käimist selja taga. Nädalavahetusel otsisime gumtreed läbi, et endale kodu leida. Siiani tulutult.
Läinud nädalavahetusel tõi Daniel minu üllatuseks Ama koju ja õhtul läksime kõik koos Perth Royal Showle, mis oli päris cool. Hull ilutulestik ja möll, hullult erinevaid toiduputkasi ja terve tivoli ja mis kõik veel. Ehk siis ma jooksin ringi nagu väike laps ja sonisin omaette „ I wanna buy everything ! „
Poisid mõtlesid, et näitavad jõudu ja tegid väga ameerikaliku lükke ehk üritasid haamriga vehkides meile mänguasju võita. Ühesõnaga show oli äge, pärast chillsime koju, luke ja scott tulid ka koju , nendega istusime seal poole ööni . Järgmine päev oligi pühapäev. Luke’il oli kodus oma töökaaslastega suur BBQ, sest nad said showlt jubepalju üle jäänud toitu kaasa võtta. Me ennast sinna pressima ei hakanud niiet otsustasime ühte tuba vaatama minna. Kohale jõudes ootasid meid kaks noormeest. Maja oli ilus, 3 korruseline, tuba mida pakuti veel ilusam, 3.korrusel, kaks seina olid maast laeni akendega vaatega linnale. Ainuke asi, majas oli mingi imelik lõhn/hais jaaa tuli välja, et need noormehed olid natuke homod. Päris palju kohe. Kõik oli selle ajani okei kuni üks neist otsustas majast ja tingimustest rääkides ära mainida järgmist „... and no loud sex, only we are allowed to do that J „ nähes Sandri nägu ja närvilist naeru sain ma aru, et sinna majja me kunagi ei koli.
Koju minnes pildus Luke meid mitme päris otsekohese vihjega selle kohta, et me oleme liiga kaua seal olnud ja peaksime nüüd ruttu oma pleisi otsima. Siis läks kiireks, terve esmaspäeva otsisin kortereid ja tube, saatsin kirju ja helistasin. Eile (teisipäeval) käisin ühte korterit vaatamas mis oli päris okei, 2- le inimesele okei aga 4-le jääb vist väikseks ja see ei näinud väga turvaline välja ,sest see oli esimesel korrusel, maast laeni akendega ja akende ees polnud midagi. Üks „aken“ viis „aeda“ ( 3x4 meetri suurune murulapp) ja seda ust/akent hoidis lukus ainult pisike haak. Panin meid sinna igaks juhuks kirja ikka, kui midagi üle ei jää aga ei tea kas see meie esimene valik oleks. Kuna me siiski ära kolima pidime saime Sannu töökaaslase juurde. Lovely lady called Simone. Ta on jube armas, eile kolisime siia, Daniel kes oli Luke’i käitumisest ja meie äkilisest lahkumisest üsna häiritud pidas vähimaks mis ta teha sai seda, et tõi meid teise linna otsa ära. Nii kena temast. Ütles, et jääb meid väga igatsema ja et me ikka teaks, et kui see tema maja oleks, võiksime jääda.
Nüüd elame siin- Bassendeanis. Simonel ja tema mehel Markil on väga ilus ja suur maja, meil on siin põhimõtteliselt täiesti oma majaosa, kus on wc, vannituba, meie tuba ja üks tühi ruum, kuhu saab üleliigseid asju ladustada ja kus on triiklaud jne.  Ja mis kõige nunnum neil on 8 aastane Jack Russelli terjer Mac kes on endiselt samasugune energiapomm nagu kutsikad J Jubenunnu elukas .
Sannul on siit jalgrattaga umbes 5 minuti tee tööle(jah ta sai töölt ratta ka ). Mina pean iga hommik kõndima 2 km rongijaama, sealt 20 min rongiga linna ja sealt edasi bussiga tööle. Vahvaaa.  Täna lõpetasin töö 18:20 ja jõudsin koju umbes 20:00. Tripin ikka nagu sama kaua kui Coolbellupi. Sander käis täna ühte tuba vaatamas mis oli siit ainult paari tänava kaugusel ja ütles, et see oli megahea ja nad lasid meile veel hinda alla. Aga see on veel 800 m kaugemal rongijaamast kui meie praegune koht. Ma ei ole mingi jalutav inimene niiet ma ei tea kas ma suudaks iga hommik ja õhtu seda teha. Õhtul pimedas on eriti creepy.
Niiet ma ei tea mis edasi saab, siin saame umbes nädala olla ja selle ajaga  peaksime endale uue koha leidma. Arvatavasti mingi toa, et siis edasi rahulikumalt korterit või maja otsida.
Vot selline lugu .
 Täna ma igatsen kõiki päris palju, Sander ajab mingit farmijuttu ja nüüd magab nagu ikka, silmapiiril pole midagi mille üle õnnes olla. Siin ongi tujudega nagu ameerika raudtee. Iga päev on erinev. Kui nii võtta siis täna ma tahaks olla Eestis, tahaks näha oma pere, ema ja isaga näost näkku rääkida, näha kui palju mu venna-ja õeraasud kasvanud on ja vanavanematele külla minna. Täna tahaks magada oma voodis ja mitte mõelda mis homne toob. Homme võin tagasi olla ja edasi parema tuleviku eest võidelda.
Kalli !

Oleme endiselt olemas !

Pisike Jellyfish

Poiss viskas käppa

Aussie Style drivin

Tegime pisike BBQ

Luke oli purjus niiet Sannu sai oma esimese parempoolse rooli sõidu teha

Well Thank You Amrith ! That's a good way to start a  day.

Rest In Peace Torri. U were sooo sweet !

Kiara

Sorry, me oleme nii kaua teid teadmatuses hoidnud, palju t66d ja tegemist on olnud.
Okei, kust ma alustan, ma ei m2letagi enam mis me eelmine n2dalavahetus tegime. Meiega liitus vahepeal üks saksa tüdruk, couchsurfer. Oli meiega nädal aega, hästi nunnu ja väägaa jutukas neiu. Laupäeval tuligi vist, chillisime terrassil, rääkisime juttu ja mõllasime niisama. Pühapäeval käisime rannas, võtsime kutsad kaasa ja käisime ujumas ja õhtul tegime isogrilli ja möllu. Kahjuks läks pärast seda asi kurvaks. Danieli koer Torri jäi haigeks, Dan läks temaga arsti juurde, kus temalt leiti kasvaja. Tehti operatsioon ja kõik asjad aga kahjuks pidi ta lõpuks ikkagi magama panema. Daniel oli väga katki terve nädala, me oleme kõik väga kurvad olnud. Kolmapäeval ta tuhastatakse ja me viime ta tuha sinna randa kus käisime. Vähemalt ta viimane päev oli väga tore. Äärmiselt kurb ikkagi. Nii nädal mööduski, midagi me väga ei teinud, käisime kõik tööl ja rohkem aega polnudki.
Töö koha pealt niipalju, et minu palk on kohe-kohe otsas aga see pole suur uudis, sest see oli ainult 3 päeva eest ja kaheks nädalaks. Still, pean ühe nädala veel üle elama kuidagi. Õnneks sai Sannu ka palka reedel ja saab see nädal jälle niiet saame hakkama. Töö on endiselt raske, päris pikad päevad ja ma ei tea kas asi on nendes surendavates prillides või selles, et ma piisavalt toituda ei jõua päeva jooksul aga õhtuks olen täiesti läbi, pea käib ringi ja väga ei saa aru mida ma teen enam. Ja muidugi pärast rõõmsat tööpäeva pean veel veel 2 tundi bussidega reisima, et koju jõuda. Bussis on mu ainuke lõbustus Jane Austeni „ Emma“ , mille eelmine nädal ostsin, sest mu iphones olev muusika on igivana ja kõik lood on lõpuni peas niiet seda ma enam kuulata ei suuda. Siiski pärast tööd bussis raamatut lugeda on väga rets, sest silmad on niigi väsinud ja siis see hämar valgus seal ja vibreeriv buss on eriline bububhh.  Sannu käib ka endiselt tööl. Ta hakkab juba oma tööga harjuma, seltskond tundub okei olevat ja kõik chill. Kõige hullem osa on see, kui nad ei lammuta ja seal workpleissis on siis sannu peab mitu tundi naelu puidust välja tõmbama. See on nüri töö, üsna sama mida ma päevad läbi teen, lihtsalt nokitsen täpselt sama asja päevast-päeva.
Muidu meile endiselt meeldib siin , inimesed on endiselt toredad. Seda tuba teiste eestlaste juures me ikkagi ei saanud, nüüd on see vist jälle vaba aga me juba otsime endale oma korterit. Laupäeval käisime ühte vaatamas. See oli Cambridge streetil, ehk samal tänaval kus mu töö. Väga kena oli Marniest ( mu ülemusest) see, et ta vahetas mu viimase töö ära, et ma jõudaksin seda pleissi vaatama ja kuna ta mu eelviimast tööd liigutada ei saanud, siis kutsus sannu mu töö juurde ja oma abikaasa meile järgi, et ma meid sinna ära viiks, et õigeks ajaks jõuaksime. Üliarmas.  Aga korter ei olnud nii armas. See oli üsna peldik aga meil oli isegi savi , sest meil on tõesti kopp nii ees sellest bussireisist iga päev, kogu vaba aja veedame bussides. Mõtlesime siis, et selle pleisi saaks ka kenaks teha ilmselt, koht oli vähemalt väga hea ja seal oli rõdu ja värki aga tuli välja, et omanik otsib kedagi, kes seal vähemalt kuus kuud oleks ja kuna me ennast niimoodi ühte kohta aheldada ei taha( eriti sellisesse kohta) siis jäi see nali ära. Nüüd otsime lihtsalt edasi, loodan homme ülemuselt soovituse saada siis saab vb nädala lõpus lähme veel ühte korterit vaatamas, mis kesklinnas on.
See nädalavahetus oli meil vahva, kuna mul oli laupäeval lühem päev oli mul ka veel energiat natuke alles. Käisime päeval sannuga linna peal ringi ja õhtul läksime Ama ja Danieliga kluppi. Tegin veel enne Ama’le ripsmed ka niiet ta oli extrahappy. Klubis oli päris lahe, saime isegi Danieli tantsima, kes kunagi ei tantsi. Aega ja jooke läks aga asja sai. Klubis olid joogid muidugi ebareaalselt kallid ja väiksed. Cuba Libre oli nii pisikeses klaasis ja nii ohtra jääga, et päris kurb hakkas ja maksis 10$ .
Pühapäeval käisime Aqua Parkis ! Wooyeah. Nägime haipoisse ja isokilpkonnasi ja kaheksajalgu ja igasugu muid molluskeid, see oli päris lahe kui välja arvata fakt, et ühele inimesele maksis see 30$ :/.
Aa ja pühapäeval käis Sannu oma uue india sõbraga jalkat mängimas. Tore lugu sellega on see, et see tüüp oli meie takso juht kui laupäeval linna sõitsime ja kuidagi nad said rääkima ja vahetasid numbreid ja asju ja järgmine päev oli sannu juba nende tiimiga mängul, kaotasid 12:0 . That’s it, no more shotcan for Sannu. Õhtul olime niisama väsinud. Täna hommikul lahkus Ama, koos oma kaameraga kus kõik meie pildid laupäeva õhtust sees olid. Ta läks kuhugi roadtripile kuueks  päevaks. Ma ei saanudki päris hästi aru kuhu ta siis lõpuks trippis aga ära ta läks. Päris kurb, ta oli üsna vahva ja ta koristas ja tegi süüa ja möllas. Me juba kaalume teda endaga korterisse võtta kui ta tagasi tuleb ja me midagi selleks ajaks leiame J
Nii ongi, see on meie nädala lugu. Nüüd on jälle järgmine töönädal. Ma pakin ka rõõmsalt tööle homme. Ei taha üldse mõeldagi sellele, et jälle pean terve nädala seal surema. L Saaks ma vähemalt oma palga kätte siis ehk saaks natuke motivatsiooni juurde. Selles mõttes ongi hea, et kahe nädala palga saan.
Endiselt Eestisse tagasi ei taha, kuigi siin on ikka päris pingelisi päevi olnud, kus lihtsalt on nii raske, et võtab pisara silma kohe. Aga ma lihtsalt lohutan ennast sellega, et ükskõik kui halb siin on, eestis on alati halvem.
Edu ja jõudu teile kõigile järgnevalt töö/kooli nädalaks !