Oleme endiselt olemas !

Pisike Jellyfish

Poiss viskas käppa

Aussie Style drivin

Tegime pisike BBQ

Luke oli purjus niiet Sannu sai oma esimese parempoolse rooli sõidu teha

Well Thank You Amrith ! That's a good way to start a  day.

Rest In Peace Torri. U were sooo sweet !

Kiara

Sorry, me oleme nii kaua teid teadmatuses hoidnud, palju t66d ja tegemist on olnud.
Okei, kust ma alustan, ma ei m2letagi enam mis me eelmine n2dalavahetus tegime. Meiega liitus vahepeal üks saksa tüdruk, couchsurfer. Oli meiega nädal aega, hästi nunnu ja väägaa jutukas neiu. Laupäeval tuligi vist, chillisime terrassil, rääkisime juttu ja mõllasime niisama. Pühapäeval käisime rannas, võtsime kutsad kaasa ja käisime ujumas ja õhtul tegime isogrilli ja möllu. Kahjuks läks pärast seda asi kurvaks. Danieli koer Torri jäi haigeks, Dan läks temaga arsti juurde, kus temalt leiti kasvaja. Tehti operatsioon ja kõik asjad aga kahjuks pidi ta lõpuks ikkagi magama panema. Daniel oli väga katki terve nädala, me oleme kõik väga kurvad olnud. Kolmapäeval ta tuhastatakse ja me viime ta tuha sinna randa kus käisime. Vähemalt ta viimane päev oli väga tore. Äärmiselt kurb ikkagi. Nii nädal mööduski, midagi me väga ei teinud, käisime kõik tööl ja rohkem aega polnudki.
Töö koha pealt niipalju, et minu palk on kohe-kohe otsas aga see pole suur uudis, sest see oli ainult 3 päeva eest ja kaheks nädalaks. Still, pean ühe nädala veel üle elama kuidagi. Õnneks sai Sannu ka palka reedel ja saab see nädal jälle niiet saame hakkama. Töö on endiselt raske, päris pikad päevad ja ma ei tea kas asi on nendes surendavates prillides või selles, et ma piisavalt toituda ei jõua päeva jooksul aga õhtuks olen täiesti läbi, pea käib ringi ja väga ei saa aru mida ma teen enam. Ja muidugi pärast rõõmsat tööpäeva pean veel veel 2 tundi bussidega reisima, et koju jõuda. Bussis on mu ainuke lõbustus Jane Austeni „ Emma“ , mille eelmine nädal ostsin, sest mu iphones olev muusika on igivana ja kõik lood on lõpuni peas niiet seda ma enam kuulata ei suuda. Siiski pärast tööd bussis raamatut lugeda on väga rets, sest silmad on niigi väsinud ja siis see hämar valgus seal ja vibreeriv buss on eriline bububhh.  Sannu käib ka endiselt tööl. Ta hakkab juba oma tööga harjuma, seltskond tundub okei olevat ja kõik chill. Kõige hullem osa on see, kui nad ei lammuta ja seal workpleissis on siis sannu peab mitu tundi naelu puidust välja tõmbama. See on nüri töö, üsna sama mida ma päevad läbi teen, lihtsalt nokitsen täpselt sama asja päevast-päeva.
Muidu meile endiselt meeldib siin , inimesed on endiselt toredad. Seda tuba teiste eestlaste juures me ikkagi ei saanud, nüüd on see vist jälle vaba aga me juba otsime endale oma korterit. Laupäeval käisime ühte vaatamas. See oli Cambridge streetil, ehk samal tänaval kus mu töö. Väga kena oli Marniest ( mu ülemusest) see, et ta vahetas mu viimase töö ära, et ma jõudaksin seda pleissi vaatama ja kuna ta mu eelviimast tööd liigutada ei saanud, siis kutsus sannu mu töö juurde ja oma abikaasa meile järgi, et ma meid sinna ära viiks, et õigeks ajaks jõuaksime. Üliarmas.  Aga korter ei olnud nii armas. See oli üsna peldik aga meil oli isegi savi , sest meil on tõesti kopp nii ees sellest bussireisist iga päev, kogu vaba aja veedame bussides. Mõtlesime siis, et selle pleisi saaks ka kenaks teha ilmselt, koht oli vähemalt väga hea ja seal oli rõdu ja värki aga tuli välja, et omanik otsib kedagi, kes seal vähemalt kuus kuud oleks ja kuna me ennast niimoodi ühte kohta aheldada ei taha( eriti sellisesse kohta) siis jäi see nali ära. Nüüd otsime lihtsalt edasi, loodan homme ülemuselt soovituse saada siis saab vb nädala lõpus lähme veel ühte korterit vaatamas, mis kesklinnas on.
See nädalavahetus oli meil vahva, kuna mul oli laupäeval lühem päev oli mul ka veel energiat natuke alles. Käisime päeval sannuga linna peal ringi ja õhtul läksime Ama ja Danieliga kluppi. Tegin veel enne Ama’le ripsmed ka niiet ta oli extrahappy. Klubis oli päris lahe, saime isegi Danieli tantsima, kes kunagi ei tantsi. Aega ja jooke läks aga asja sai. Klubis olid joogid muidugi ebareaalselt kallid ja väiksed. Cuba Libre oli nii pisikeses klaasis ja nii ohtra jääga, et päris kurb hakkas ja maksis 10$ .
Pühapäeval käisime Aqua Parkis ! Wooyeah. Nägime haipoisse ja isokilpkonnasi ja kaheksajalgu ja igasugu muid molluskeid, see oli päris lahe kui välja arvata fakt, et ühele inimesele maksis see 30$ :/.
Aa ja pühapäeval käis Sannu oma uue india sõbraga jalkat mängimas. Tore lugu sellega on see, et see tüüp oli meie takso juht kui laupäeval linna sõitsime ja kuidagi nad said rääkima ja vahetasid numbreid ja asju ja järgmine päev oli sannu juba nende tiimiga mängul, kaotasid 12:0 . That’s it, no more shotcan for Sannu. Õhtul olime niisama väsinud. Täna hommikul lahkus Ama, koos oma kaameraga kus kõik meie pildid laupäeva õhtust sees olid. Ta läks kuhugi roadtripile kuueks  päevaks. Ma ei saanudki päris hästi aru kuhu ta siis lõpuks trippis aga ära ta läks. Päris kurb, ta oli üsna vahva ja ta koristas ja tegi süüa ja möllas. Me juba kaalume teda endaga korterisse võtta kui ta tagasi tuleb ja me midagi selleks ajaks leiame J
Nii ongi, see on meie nädala lugu. Nüüd on jälle järgmine töönädal. Ma pakin ka rõõmsalt tööle homme. Ei taha üldse mõeldagi sellele, et jälle pean terve nädala seal surema. L Saaks ma vähemalt oma palga kätte siis ehk saaks natuke motivatsiooni juurde. Selles mõttes ongi hea, et kahe nädala palga saan.
Endiselt Eestisse tagasi ei taha, kuigi siin on ikka päris pingelisi päevi olnud, kus lihtsalt on nii raske, et võtab pisara silma kohe. Aga ma lihtsalt lohutan ennast sellega, et ükskõik kui halb siin on, eestis on alati halvem.
Edu ja jõudu teile kõigile järgnevalt töö/kooli nädalaks ! 

Things are lookin up !

Holaa piipl, meil on nüüd jälle põhjust blogi kirjutada. Head uudised : Sannu sai tööö !!! Jaa üllatus-üllatus Aussi jobsi kaudu. Nina helistas ja ütles, et tule läbi, meil on Sulle vist tööd . Woohoo. Mingi puidufirma. Lammutavad vist vanu majasi ja võtavad sealt puidu ja siis recyclivad seda kuidagi. Sannu töökoht on üsna samas kandis kus minu oma aga siit on sinna ülikeeruline minna. Ta peab bussiga linna sõitma ja sealt rongi peale minema, siis rongi vahetama ja lõpuks veel 1,3 km kõndima. Kurb on see, et ta tööpäev hakkab kell 7 ... Aga hea uudis on see, et Fretsi ja teiste korteris( mis on täpselt minu ja Sannu tööpleisside vahel J ) vabaneb vist järgmine nädal üks tuba ! Me panime silma peale juba.
Sannu alustab esmaspäeval. Mina käisin täna juba teist päeva tööl. Üsna kohutav. Eile oli esimene päev. Ärkasin üksi kell 7 , pidin 10st tööl olema. Trippisin ükssiii bussi peale, bussiga tund aega kesklinna, seal läksin järgmise bussi peale ja jõudsingi tööle. Ma olin ikka päääris paanikas alguses. Okei terve päeva. Esimene klient pidi 10:30 tulema aga tuli välja, et hoopis 10:00 niiet mul polnud üldse ettevalmistamise aega. Aga jah nii ma seal möllasin. Selg väsis hullult ära. Pärast kahte tööd oli lõuna, sellega ma ei osanud väga midagi peale hakata. Jooksin lähimasse kohvikusse, toppisin crossanti ja latte endale alla ja pakkisin tagasi. Kolmanda töö ajaks oli selg nii pinges, et käed hakkasid nii hullult värisema, et ma kartsin iseennast. Kuidagi suutsin neljanda ka ära teha ja kell oligi juba 5. Marnie kiitis hullult, ütles, et „ u did better than i expected and i mean it in a kind way“. Okei, ma ise küll ei tundnud, et mul väga hästi läinud oleks... Kellegiga suhelda ei jõudnud, koguaeg olid kliendid ja paanika. Pärast trippisin 2 tundi koju, väga mõnus kui surm väsinud oled ja selg tapab. Poolel teel avastasin, et ma ei saa sama särgiga ju järgmine päev tööle minna aga kuna ma pean üleni musta kandma ja esimest korda elus ma avastasin, et mul pole ühtegi musta särki, pidin lisaks eelmisel päeval ostetule ühte veel jahtima minema. Odava ja mõttetu saasta jaoks on siin ideaalne K-Mart. Kena, sain 5 dollariga musta särgi.
Eile vajusime juba 11 ajal tuttu, et ärgata kelll 6. Sannu käis töövestlusel ja pakkisin jälle õnnelikult tööle. Kogu aja vingudes, et Sandeerr, ära lase mind sinna, ma ei taha sinna minna, palun võta mind kaasa.
Teine päev oli veel jubedam, paanikat oli vähem aga nüüd oli mul 5 tööd päevas. Kõige hullem oli see, et mu lõuna oli juba kell 11 ehk täitsa hommikul, selle ajaga ma suutsin ainult õuna ja pool shokot alla toppida endale ja ümbruskonnas jalutuskäigu teha. Täiega mõnna oli lõuna ajal Perthi tänavatel sooojas päiksepaistes jalutada, sellega võib täitsa ära harjuda. Kui välja arvata see, et mingi tüüp minuga tee peal juttu üritas teha ja sellepeale kui ma ütlesin, et eestist olen rõõmsalt mulle „ NU PRIVET ! „ karjus.  Aga jah , point on see, et mul läks kõht pm tund pärast seda uuesti tühjaks ja siiis ma surin. Sest mul oli veel 2 paigaldust ja üks hooldus. Enne oma eelviimast tööd, kui ma juba parema tuleviku peale lootma hakkasin tuli shokk. Mu järgmine klient oli Aafrika neeger. Mitte , et mul midagi mustanahaliste vastu oleks aga keegi ei olnud mind koolitanud mustanahalistele ripsmeid panema! Neil on ju hoopis teine silmakuju ja kõik värgid. Ja see oli hullem kui ma ootasin. Ausalt üks mu elu kõige raskemaid paigalusi. Ta oma ripsmed olid meeegalühikesed ja ülicurly’d . Kõik olid segamini ja vaatasid erisuunda. Ma lihtsalt vahtisin neid tükk aega ja mõtlesin korra isegi, et viskan tangi nurka ja lähen minema. See tundus liiga ebaloogiline. Aga mis mul üle jäi, töö kaotamist me praegu endale lubada ei saa J need olid väga pikad poolteist tundi  täis ajutööd ja väga kahtlasi käte painutamisi. Neegritüdruku auks peab ütlema, et kuigi see oli äärmiselt keeruline töö oli ta vist kõige sõbralikum klient, kes mul seal olnud on. Ülejäänud on nii napisõnalised, et ma ei tea kas nad ütlevad lihtsalt minu rahustamiseks „ amazing/ really good / blablabla „ või nad tõesti mõtlevad ka seda.
Ühesõnaga ka tänane päev oli päris jube ja homme jälle ! Homme pean juba 8:30 tööl olema, ehk siis äratus on kell 5:30. Imeline.
Nüüd lõpuks olen kodus, tellime rõõmsalt pizzat, sannu tegi suure ohverduse oma töö saamise puhul ja võttis krediitkaardilt veits raha välja, et me edasi elada saaksime.  Aa ja ma sain teada, et minu palgapäev hakkab olema every other Monday ehk siis iga kahe nädala tagant, mis on tiba nigel aga pole hullu. Nüüd tulev esmaspäev on järgmine palgapäev aga mul pole aimugi kas ma saan juba palka või mitte, täna pean marnile oma andmed ära saatma igal juhul. Eks loodame. Ja siis loodame, et ehk saame järgmine nädal selle toa Fretside korteris ka. Oleks meile väga hea koha peal. Dan vist ka juba vaikselt ootab meie lahkumist. Ei saa pahaks panna ka, me ikka jube kaua siin olnud... Aga tulevik tundub helgem.
Mis me veel teinud oleme ? Ükspäev käisime sannu tuttavatel külas, nad rendivad mingit maja kuskil suburbis. Neil elasid seal koos nendega ka hiiglaslikud prussakad, niiet vist ei pea selgitama miks me nende toa pakkumise tagasi olime sunnitud lükkama. Tegelikult oli asi selles ka, et see polnud meile nii hea koha peal. Aga kena oli teisi inimesi näha, grillisime natuke , jõime paar õlut ja rääkisime juttu.
Internetti pole ammu saanud, ma olen nüüd tööl olnud ja sannu ka üsna kasulik ning õhtuti on kõik kinni niiet seetõttu ka infovaegus.
Muidu meile see maailm siin endiselt meeldib, ilmad on ka paremad, päeval on täitsa soe aga hommikuti ja õhtuti tõmbab ikka jube jahedaks. Täna ja veel mõned õhtud kuni grand finaleni 29.septembril vaatavad kõik austraallased telekat, sest neil käivad Footy Finalsid siin ja Footy on väga aus asi neil.
Meie oleme rõõmsad ( mina ainult siis kui ma tööl ei ole, aga üritan ka sellega harjuda) ootame, et rahavool pihta hakkaks, et saaks natuke elada ka, siin ringi vaadata, võibolla Perthist natuke välja sõita, siin ümber peaks päris palju huvitavat olema ja saaks natuke sotsialiseerumist ka endale lubada( mainin ära, et me pole siiani üheski aussi pubis ega baaris käinud). Vot nii. Mul oli mingi jutt veel aga ma ei mäleta. Endiselt muidugi soovitan kõigil siia kolida. Marta ja Kroon juba valmistuvad, olen uhke. Peame emale ka siit töö leidma siis ta vist tuleks ka esimese lennuga.
Huvitav ja äärmiselt iseseisvaks tegev üritus on küll siin elamine olnud. Ma poleks mõned nädalad tagasi suutnud mõeldagi ,et juba kahe nädala pärast trippin siin üksi bussidega tööle, et olla ripsmetehnik austraalias. Ja, et kui ma hommikul bussiga tripin siis inimesed on rõõmsad ja palmid mööduvad ja päike tõuseb ja mu töö eest makstakse rohkem kui see minu meelest väärt on. Seee on midagi uskumatut.Aga okitoki now ! Ma kuulsin juba seda imelist häält mis tuleb siiis kui pizzad on uksetaga ! Knok-Knok ! 

Skolka let, skolka sim ?!

Sõber Pelikan

Sannu vägitegu

Lubasime endale suurte saavutuste puhul

Pelikan vs. Kajakas

Beach

Tiba aega on kogemata möödunud sellest kui viimati endast teada andsime, ärge muretsege, kõik on endiselt korras. Eeeeelmine neljapäev vist, kui uuesti Aussi Jobsi läksime oli üsna kasutu. Seal oli nii retsilt rahvast, et järjekord oli uksest välja ja nad ütlesid kohe alguses ära, et täna neil perthis tööd pakkuda pole. Okei, ülejäänud aja töllasime linnapeal ja üritasime leida kohta kus toitumine ja sotsiaalsed vajadused ühedada ehk food+wifi places. Ei läinud väga hästi. Pärast seda kui me juba tund aega mööda Perth cityt ringi oli kapanud andsime wifi osas alla ja läksime mingi suure shopping centeri food court’i , kust me saime mmmm.... kui rasvaseid pizzasi :D Pärast tegime kodupakki.Ülejäänud aja olime mõttetud nagu me siin „kodus“ ikka oleme. 
Reeedel, käisime raamatukogus, suured lugemishuvilised nagu me oleme. Sannu saatis veel mõned CV-d laivi ja ma tegin ka midagi, mhm lugesin horoskoopi J  Aga õhtul otsustasime mõned dringid teha, kedagi polnud kodus niiet me vist tundsime ennast lihtsalt veits üksikuna. Läksime Luke’i bottleshopi , ma otsustasin lõpuks, et kuidagi peab tähistama ka seda, et ma töö sain ja lubasin endale Jamesoni mille Luke nõustus minuga kahepeale klappima. Õhtu jätkus hästi, chillisime oma terrassil, tegime ummi ja rääkisime juttu. Sannu tõmbas oma box wine’ist tiba lõviks, proovisid Dan’iga 200 kg kiviplokke tõsta. Sellele järgnes see, et kivi ei liikunud ja poistel olid käed marraskil (hästi vähe, mitte mingit põhjust muretsemiseks kallid vanemad ja vanavanemad ) . Kaua ei läinud kui Sannu ära vajus, isegi nii ära, et meie tellitud pizzat ta ka enam süüa ei suutnud. Panime Sannu tuttu ja rääkisime edasi. Luke oli järgmine lahkuja, me Daniga lobisesime veel kella 6ni hommikul. Siis tuli reaalsus koju, et päikesetõusuga on raske tuttu jääda ja pakkisime ka magama.
Laupäev ei kujutanud endast palju, ilm oli ilus, Sannul oli paha ja midagi polnud väga teha. Chillisime kogu päeva kodus, koristasime aeda ja olime niisama toredad. Pinnisime Martat, et ta Aussi tuleks ja tellisime Chinese Foodi mingist kohast mille kohta Luke pärast seda kui me juba ära tellinud olime ütles, et see on mitu korda kinni pandud, sest seal olevat rotid köögis olnud jms. Toit ei olnud kõige hullem ,väga vürtsikas though. Aga näe siiani elus ja terved.
Pühapäev oli juba natuke hoogsam. Ärkasime vara ( kell 11 ), sest meil oli siin 28 kraadi sooja ( Woop Woop ) ja läksime Daniga randa. Ta sõbrad ootasid meid seal. Okei seee koht polnud ka midagi sellist mida me ootasime. Me ei läinud päris randa vaid Dani kirjeldatud „väikesele“ murualale enne randa. Ehk siis rand oli põõsa taga. Kui ma umbes nädal tagasi rääkisin kuidas me käisime rannas mis oli nagu paradiis , tõsiselt Californicationist välja lõigatud, inimesed ja koerad mööda rannajoont jooksmas jne, siis seekord nägime me Family paradise’i . See oli tõsiselt nagu mõni reklaam- teate küll neid kus lablador ja pereisa pargis jooksevad ja ema avab päikesepaistes pikniku korvi kuni lapsed puu all kiiguvad.  Mhm, kõik sellised reklaamid on vist seal filmitud. Väike muruplats osutus tõsiselt suureks alaks kus oli palju katusealuseid, igaühe all suur kivist laud ja pingid, iga umbes 3 sellise pleisi jaoks oli 1 suur grill. Ja seda kõike tõsisel golfimurul. Lapsed jooksid, seal oli kõige suurem mänguväljak mida ma kunagi näinud olen, ja vanemad jõid ja grillisid rõõmsalt. What a perfect world.
Käisime rannas ka, rannas elasid 5 pelikani. Need ei olnud väiksed poisid . Kalurid toitsid neid kai otsast niiet läksime ka lähemale vaatama. Väga isod vennad ikka.
Aah ja rannast veel. Sannu otsustas olenemata kõigist eemalepeletavatest faktoritest (enamasti veetemp. ) hoolimata ujuma minna. Ta sulistamine kestis vaid umbes minuti või kaks aga ta oli endaga sellegipoolest äärmiselt rahul.
Õhtupoole viis Daniel meid Fremantelisse, sest üks ta sõber rääkis meile päeval, et seal on Marina hooaja avamine ehk siis ilutulestikud ja kahurid ja möllud. Kahjuks selleks ajaks kui me sinna jõudsime oli üritus juba läbi saanud. Siiski otsustasime natuke ringi jalutada ja seda megalahedat linnaosa avastada. Ja me ei pidanud pettuma, sest Dan viis meid imelisse söögikohta, mis oli väga suur ja sisaldas endas umbes 5-6 erinevat aasia kööki.  Me otsustasime sushi kasuks, mida Dan väga kvaliteedi ja hinna suhte pärast kiitis. See oli kiitmist väärt. 10 sushi rolli maksis ainult 7-8 dollarit ehk siis 5-6 eurot !!! Niiet rabasime korralikult. Võtsime californiat , chicken teryakit ( ma polnud kunagi sushit kanaga söönud, but it wasn’t bad at all ) ja raw salmonit. Nii odava hinna tõttu põdesime veits maitse pärast aga poleks pidanud, need maitsesid ka imeliselt ! Ühesõnaga vägaaa lahe koht oli ja selle jätame me endale kindlasti meelde ja kõik kes meile siia järgi jõuavad viime sinna sööma ka !
See oli siis eile. Täna käisin mina tööl ja Sannu käis Aussi jobsis, see koht on meile endiselt kasutu, sest ta peab homme uuesti helistama, nad jälle otsivad. Minul oli nö treeningpäev ehk siis koolitus. Marnie oli mulle modelli sebinud ja näitas mulle kuidas nad täpselt seal mingeid asju teevad. Mul jäi siiski veel küsimusi aga nagu ikka siis need õigel ajal meelde ei tulnud. Tegin siis ühe paigalduse, Marnie kiitis jälle ja ütles, et kõik on kena, et kiirus tuleb ka ajaga jne. Praeguse seisuga lähen siis neljapäeval 10:30 tööle ja lõpetan 6 , ja nii ka reede ja laupäev. Kolmapäeva kohta pidi veel helistama. Wow, ma vist olengi tööl, ma nägin nende tabelis juba oma nime ja bookinguid selle all, siis hakkas reaalsemaks muutuma. Ei saa öelda, et ma närvis ei oleks. Seal on isegi kliendi sisse kutsumine ja ära saatmine äärmiselt täpne ja kindla sõnastusega. Creeeps. Palk on veel täpsustamisel nagu ma aru sain aga üldistusest sain aru, et okei . Muud tarka polegi.
Nagu õeldud on kõik meiega endiselt korras ja muretsema veel ei pea. Kui ma see nädalalõpp mingigi palga saan siis annab vist natuke edasi elada ka, muidu oleme me üsna broke assid juba. Ja ma olen kindel, et Sannule kukub ka üsna varsti mingi töö sülle ja siis saab juba kuskil toa üürimise peale mõtlema hakata.
Apppi ma oleks kõige jubedama asja unustanud, me nägime oma hoovis, kui koristasime, redbacki ehk Austraalia ühte kõige mürgisemat ämbliku, selle poisi kiku on üsna surmav. Aga ta chillis rahulikult lillepotis niiet me oleme endiselt korras ja taaskord kõigile vanematele ja vanavanematele- neil on redbacki mürgi vastumürk olemas, niiet no worries.
Aga Teie kõik olge tublid ja ärge sügisemasendusel veel kallale tulla laske, me nägime küll, et teil kisub juba külmaks.

Ma sain töö ! vist

Väga huvitav päev. Eilne tööagentuuri külaskäik ei andnud meile väga midagi. Sannule öeldi, et ta white cardi ära teeks, et ehitustele jms tööle saaks. Mulle öeldi, et neil Perthis praegu tüdrukutele väga tööd ei ole aga ta uurib, niiet me peame neljapäeval sinna tagasi minema.
Aga kust ma siis töö sain ? Bubuhhh-  ma olen jälle ripsmetehnik. Ja kui Sannu tõstukile tööle saab siis ma lihtsalt nutan. Teine linn, sama elu , miinus sõbrad ja pere ja kodu. Aga jah, see koht kuhu ma sain on ripsmespa, kust mulle alguses kirjutati, saatsin neile pilte oma eelmistest töödest ja leppisime kokku, et lähen täna kell 2 sinna ja näitan mis ma oskan. Päris creepy oli, see on üsna professionaalne koht, ilus sisekujundus ja kõik hea. Ja seal on üks eesti tüdruk veel tööl J Ta on muidugi mingi 4 aastat juba ripsmeid pannud niiet veits hirmus oli. Alguses räägiti mulle maast ja ilmast, siis pidin vaatama kuidas üks tüdruk hooldust tegi, vaatama mis on sama ja mis on erinev. Vägaaa paljud asjad on erinevad. Lõpuks anti mulle modell ja pidin täitsa ise hoolduse tegema, nende vahenditega. Käsi värises päris korralikult alguses, ja neil on superzooomiga prillid seal , mis tõmbasid pea mõnnalt ringi käima , pluss kõik käisid pidevalt vaatamas mida ma teen. Ma pole mitte kunagi ilmselt nii täpselt ripsmeid pannud niiet mulle tundus, et mul läks meeletu aeg, lõpuks tuli Marnie ( ülemus ) mulle ütlema, et that’s it , mu aeg on täis , ta peab järgmise kliendi sinna laskma. Mul oli omaarust kõik nii pooleli  ja ma arvasin, et ta ütleb mulle, et kuule jou aga sa ei oska midagi, mine koju, mida sul pole ! Aga vastupidi, ta ütles : wow, i’m impressed! That’s really good job .  MIDAA?  Ja nii ta läks, modell kiitis ka, siis mind viidi kontorisse ja anti tööjuhend kätte . Pean nüüd esmaspäeval kohale minema, Marnie tahab mind veel treenida natuke, õpetada oma trikke ja asju, sest ta on WA tippkoolitaja, nagu välja tuli. Õnneks hiljem, sest muidu poleks mul pinset kuidagi käes püsinud. Aga jah esmaspäeval kell 12 sinna ja siis näeb. Lubas mu alguses 4-ks päevaks nädalas tööle panna, ehk vähem koormust ja siis edasi. Käskis mul endale lubada, et ma vähemalt 3 kuud seal töötaksin sest muidu läheb ta koolitus raisku. Nii ta ütles. Ehk ta tahab, et ma ta kõige kiiremast ajast vähemalt üle aitaks ehk jõuludest. Ma ei ole üldse kindel kas ma suuudan terved pikad päevad seda tööd teha.. See on ikka üsna rets seal, kui 8 klienti päevas on siis kisub ikka mentaliks vist õhtuks.. Ja ma ei tea palka ka veel. Sest ma ei leidnud hetke, et seda küsida, üks hetk läks nii kiireks. Niiet loodame parimat. Vähemalt on töö, tuleb üritada tubli olla ja hakkama saada :)
Homme hommikul lähme siis Aussi jobsi tagasi ja loodame Zanjale ka töö leida.tahaks hakata juba oma kohta otsima. Eile rääkisime Dan'iga ka. Küsisime kas võime jääda kuni leiame töö ja saame eraldi koha endale otsida, et me võime renti maksta natuke, mingi 20 $ öö vms. Või millegi muuga aidata aga ta oli ikka migni maa ei tea, pole vaja, olge olge. Luke ütles lihtsalt :Surprise us ! Mhm, see tegi asja lihtsamaks. No ma ei tea. Täna koristasime köögi ära ja pesime nõud kõik ära, tegime veits süüa ka . Loodan, et oli hea algus :)
Ongi vist olulisem kõik kirjas nüüd. Tahaks ka õnnelik olla, et töö sain aga ma olen praegu liiga paanikas selleks. Ma olen ikka kindel ,et ma ei saa hakkama. Blöö. No ei saa siis ei saa. Vähemalt õpin koolitusel midagi ;)
MIss u guys !

Segased ajad

Tere kallikesed, mul ei ole internetti niiet ma ei saa kellegiga suhelda, seega pean oma mõtted ja tunded Microsoft Word’ile suunama, et see kirjutis hiljem blogiks muuta. Ma istun ihuüksi kuskil lennujaama lähedal Subway’s . Teil on kell 5:50 , mul 10:50 aga ma olen siin hea eesmärgi nimel. Sannule helistati eile ühest firmast tagasi kuhu ta CV saatis ja tal on täna kell 11 seal vestlus. Lootustandev, vähemalt mingi tagasiside. Tulin temaga kaasa, et ta ei peaks üksi trippima ja et lihtsalt toeks olla. Siin ma nüüd olen, ootan põnevusega tulemusi. Kui vähemalt üks meist tööle saaks, muutuks olukord palju selgemaks, samas ka segasemaks, sest täna hommikul tulime me siia 2 tundi. Mitte sellepärast, et me nii võhikud oleme, lihtsalt ühistranspordiga sõites tulebki selline aeg kokku. Ma olen 2 CV-d saatnud, mõlemad ilusalongidesse, kus  otsiti ripsmetehnikuid, ilmselt 2 ainukest pakkumist siin linnas, sest see on siin veel üsna uus asi. Ühest sain eile vastuse, tahtsid näha pilte mu eelnevatest töödest ja veel infot küsida. Rohkem ma pärast seda internetti pole saanud niiet ei kujuta ette mis sellest edasi saab. Neil on sellel alal ka kõik väga teistmoodi, arvamus, et see on vähemalt midagi mida ma teinud olen ja oskan on mul juba unustatud, sest nad teevad seal erinevaid stiile ja kujundavad erinevat pidi, ühesõnaga kõik mida Eestis mujal ei praktiseerita kui ilumessidel. Siiski oleks vahva sinna saada, kuigi ka sellega on probleem. Kui me siia sõitsime bussiga 2 tundi, siis see LashSpa kust mulle vastati on meie praegusest kohast umbes 3- 4 tunni kaugusel, see on juba päris haige. Aga me peame nagunii kolima, kuna meil on pangakaardid ja TFN-id käes siis ei taha enam Luke’i ja Dan’i seal ka väga häirida. Ja see oleks ka muidugi kena kui ma peaks selleks, et kell 8 tööle jõuda ärkama kell 4 öösel, et vähemalt 5-st minema hakata... Ja siis 3 tundi trippima.. ja õhtul samamoodi, kulutaks kogu oma vaba aja bussiga sõitmisele ja ülejäänud aja magaks. Great fun J.
Ilm on meil ka praegu kohutav. Juba eilsest saati on siin hull torm ja vihm, meeletult külm ka. Siin on külm kuidagi teistmoodi, külmem . Umbes nagu 35 kraadi sooja on siin kena soe aga Eestis üsna talumatu kuumus. Tänaseks lubas thunderstromi ka, äikest ja möllu. Tahaks oma suurt sooja talvemantlit.. või küüditamiskostüümi.
Peaks ikka miningusse tööle saama, raske tööga hullu cashi kokku kraapima, siis annaks elada ka natuke. Saaks võibolla isegi midagi korterilaadset üürida. Issand kui hea oleks kuhugi minna õhtul, mis oleks nagu peaaegu , et enda oma ja seal ei töllaks mingeid suvalisi lõustasi, kellele peab koguaeg üritama meeldida. Nagu meik praegu on , mõni õhtu tuleme koju kuskilt ja mõtleme, et tahaks ainult sooja teki alla ära, lihtsalt chilliks, võtaks kotitäie nänni voodisse kaasa , lihtsalt vaataks arvutist mingit filmi ja sööks vms aga ei, isegi kui me korra nii teeme siis on ikka süümekad, et äkki peaks ikka sotsiaalne olema. Ja siis me läheme elutuppa ja vaatame koos nendega telekast midagi elumõttetut või istume nende pisikesel terrassil ja räägime kõigest mis meid tegelikult ei huvita, lihtsalt selleks, et midagi rääkida. Alguses oli okei aga lõpuks viskab üle see, et puhata ja lihtsalt olla nagu väga ei saa, koguaeg peab vaatama mida teed, ega sa liiga valju pole kui keegi tudub ja ega sa muud moodi kuidagi kellelegi ette ei jää. Aga samas, kui me sealt ära läheme siis pole mul aimugi kuhu me pakime ennast. Me ei saa couchsurfingu kaudu ka nagu väga kuhugi minna, sest nad eeldavad, et me reisime ja tahame hullult kõike näha ja kogeda siin Perthis. Nii on väga nõme minna, et tere, me nüüd lihtsalt elame siin, sest me otsime tööd või käime juba tööl aga meil on lihtsalt katust vaja, et soodsamalt läbi saada. Niiet nüüd me ei kujutagi ette, mis saab.
Jaaaa nüüd jõudis Sannu tagasi. Ta ikkagi ei saanud tööle... Öeldi, et muidu nad võtaks ta hea meelega, aga nad tahtsid kedagi pikemaks ajaks. Aga ilus koht olevat olnud, korralik ja puhas, müüvad rehve ja möllu vist. Kahju, aga vähemalt me saime jälle mingi kogemuse võrra rikkamaks. Ja vähemalt mingi tagasiside. Vaatasime mu meili ka, ma pole ka veel vastust saanud.
 No pole hullu, eks me nüüd lähme sinna tööagentuuri Aussie jobs. Äkki nad oskavad meile midagi ilusat öelda. Tahaks veel püstitada küsimuse, mis ei ole päris küsimus. Kuidas on see võimalik, et mainstream muusika on vahepeal veel jubedamaks muutunud kui see enne oli ??? Ja kuidas lugusi üldse eristada, kui kõigil on taga sama biit ja kõik sõnad on samad : All the sexy girls around the globe, ou yea she looks like sex ( ???) , the way she moves, all the guys in the club are lookin at here, yeahhh . Mikkss ? ? Äkki ma olen kole nagu öö aga jube tore inimene, miks keegi minust ei laula ?
Okei, rahu. Off to find a job !

Trilala-Tralalala

Ollaaaaa Piiiipppll !

Meie oleme endiselt elus, jäin vist eluloo raamatu kirjutamisega sinna kohta, kus me pangakaardid ära saime tehtud ja Luke’i ja Dan’i juures elasime. Noo me elame siin siiani, ei tulnud midagi välja sellest, et reedel lahkume. Leppisime Danieliga kokku, et võime siin seni olla kui pangakaardid ja TFN kätte saame. Nagu ikka ütles ta meile „ No worries, no rush „ .Nüüd on jama selles, et me saime need täna hommikul kätte. Niiet ma ei tea mis edasi saab. Daniel ütles tegelikult üks hetk, et võime seni ajani olla kuni töö leiame aga ta oli purjus kui seda ütles ja me ei taha nii kaua neile ka siin pinda käia... Nüüd hakkame jälle couchist kodu otsima..
Vahepeal olime tublid ja käisime rannas ära, yeaah. Sattusime mingisse pisikesse randa, mis pidi neil üks kehvemaid olema, South beach  äkki. Kõndisime sinna bussipeatusest mingi tunnikese vist aga ega me pole veel väga head orienteerujad ka J See rand oli selline happyplace, kus inimesed oma koertega mängimas käivad ja mööda rannajoont jooksevad, ühesõnaga idüll mida enamasti ainult USA koguperefilmides näeb . Kõik olid õnnelikud, koerad jooksid, inimesed naersid, päike paistis ja ookean lainetas.
Üritasime omale shared accommodationit ka leida, juhuks kui peaksime kogemata töö saama.
Eile oli huvitav päev, üle mitme aasta sain kokku Juhan Mespakiga, kes juba 11 kuud austraalia liival keerutanud on. Tema jaoks oli see esimene kord üle 4 kuu kui sai eestlasega näost näkku rääkida. Ülitore oli näha kedagi, kes siin juba nii kaua on olnud ja ikka elus. Chillisime meie housis veits aega ja vahetasime muljeid.  Juku heal soovitusel üritame homme kesklinna rühkida ja Aussie jobs’i nimelise tööagentuuri üles leida. Neile pidid eestlased meeldima, let’s hope so.
Lisaks Juhanile kogunes meie aeda eile veel mingit rahvast, me pidime Daniga ta sugulase sünnipäevale minema ja Luke ja Scott valmistusid oma vahenditega oma tuju tõstma, et minna kinno Nemo’t otsima. Nagu hommikul kuulda oli, siis nende reis oli üsna raske aga Nemo nad lõpuks leidsid.
Aa ja Dan tõi oma kutsad ka siia eile, meganunnud, Kiara ja Torry , ülichillid vennad on.
Jah, aga meie sünnipäevale minek sujus hästi. Danieli ema tuli meile järgi, käisime bottleshopis, toppisime oma jahutuskasti jääd ja kõike muud head ja paremat täis ja sõitsime teise linna otsa. See oli reaalne perekonnaüritus. Alguses tundsime ennast küll veits vales kohas olevat aga harjus ära. Igat tüüpi ja igas vanuses inimesi oli terve aed täis. Tutvustasime ennast, chillisime lõkke ääres ja rääkisime juttu. Kõik tulid erinevaid soovitusi andma, kuidas siin hakkama saada niiet meil oli lõpuks korralik info üleküllus.  Aga huvitav oli, nii erinevat sorti rahvast ühes kohas pole ammu näinud. Sünnipäeva laps oli supernunnu, selline lihtne ja armas naine, sai vist 40. Seltskonnas leidus üks lesbi, kes oma kurva eluloo mulle ära rääkis, väga rets elu. Peo käigus pakkusid kaks Harley venda, et teevad mulle sõidu around the block, kui ma pole kunagi Harleyga sõitnud, pidin keelduma, kuna nad ei tundunud nii usaldusväärsed inimesed kui võiksid olla. Hiljem sain aru, et tegin hea otsuse kui Dan mulle ütles, et thank god, et ma nendega ei läinud. Nad kuuluvad Hells angelsite kurikuulsasse gruppi ja aussi government ajab neid taga. Tõesti huvitav seltskond. Leidsime ka ühe venna, kes „vähe „ paremal elujärjel oli , tal oli täpselt ranna ääres maja ja ta tööks oli vist kõigi WA CEO-de palkamine. Ja oma eelmisel reisil euroopasse raiskas ta kahe poole kuuga  50 000 $ ära. Why not. Vähemalt ta oli Tallinnas käinud ja oli üks esimestest inimestest, kes päriselt teadis kus Eesti asub.
Kohtasime ka ühte tüüpi, kes oli väga huvitatud meie ettevõtmisest ja megaentusiastlik. Iga teine lause mis ta ütles oli „ Yes guys, I wish I was you ! This is great , Do it now, Don’t waste your time, before your stuck with a family and other respo’s „ . Ja sellel tüübil oli 5 kuune beeebi.
Meie pidu lõppes sellega, et Daniel otsustas pärast poole kasti õlle joomist väikse mandipoisi ka teha ja trippis ära. Niisiis otsustasime, et on parem ta taksosse toppida ja koju sõita.
Aga muidu oli väga lahe, tutvusime toredate inimestega ja veits aussi kultuuriga.
Eile pidime Dan’i koertega randa minema aga Daniel on kuskil pikali maas niiet see jäi ära ja läksime lihtsalt poodi ja nagu ikka - rämpstoitu sööma :)
Üldiselt on meil siin tõusud ja mõõnad. Vahel on vahva, vahel mõtleme, et kodus oleks nii palju lihtsam aga siis tuleb jälle meelde kui igav seal tegelikult on ja kuidas see kõik lõpuks nii närvidele käis. Niiet jääme esialgu veel siia ja ootame kõiki teid järgi.
Eesti keeles enda väljendamine on juba natuke keeruline, mõned sõnad on inglise keeles nii palju loogilisemad. Samas on enda inglise keeles väljendamine samamoodi veel keeruline, sest siin on kõik nii teistmoodi ja neil on pool juttu slängis, rääkimata aksendist. Svipsis peaga on elu ilusam, keel soravam ja ei tule meelde see, et meil kodu ega tööd ega raha pole J
Ma nüüd juba mõistan miks kõik backbackerid siin pidevalt joovad.

Perfect

Sunset

Sünnipäevalapse bassein

Wonderland

Kõik mis poisist alles jäi pärast kroko attacki !

Shopingult

Ilm on meil ikka veel Eesti august aga kahe kuu pärast peaks siin juba 35 kraadi olema. Ja öösel 25. Poleks paha, kampsik viskab üle juba . Täna on veel eriti rõve ilm , täielik troopiline torm aga külma sorti ..
Mainin veel ära, et me igatseme teid ja endiselt ootame teid kõiki austraaliasse !