Segased ajad

Tere kallikesed, mul ei ole internetti niiet ma ei saa kellegiga suhelda, seega pean oma mõtted ja tunded Microsoft Word’ile suunama, et see kirjutis hiljem blogiks muuta. Ma istun ihuüksi kuskil lennujaama lähedal Subway’s . Teil on kell 5:50 , mul 10:50 aga ma olen siin hea eesmärgi nimel. Sannule helistati eile ühest firmast tagasi kuhu ta CV saatis ja tal on täna kell 11 seal vestlus. Lootustandev, vähemalt mingi tagasiside. Tulin temaga kaasa, et ta ei peaks üksi trippima ja et lihtsalt toeks olla. Siin ma nüüd olen, ootan põnevusega tulemusi. Kui vähemalt üks meist tööle saaks, muutuks olukord palju selgemaks, samas ka segasemaks, sest täna hommikul tulime me siia 2 tundi. Mitte sellepärast, et me nii võhikud oleme, lihtsalt ühistranspordiga sõites tulebki selline aeg kokku. Ma olen 2 CV-d saatnud, mõlemad ilusalongidesse, kus  otsiti ripsmetehnikuid, ilmselt 2 ainukest pakkumist siin linnas, sest see on siin veel üsna uus asi. Ühest sain eile vastuse, tahtsid näha pilte mu eelnevatest töödest ja veel infot küsida. Rohkem ma pärast seda internetti pole saanud niiet ei kujuta ette mis sellest edasi saab. Neil on sellel alal ka kõik väga teistmoodi, arvamus, et see on vähemalt midagi mida ma teinud olen ja oskan on mul juba unustatud, sest nad teevad seal erinevaid stiile ja kujundavad erinevat pidi, ühesõnaga kõik mida Eestis mujal ei praktiseerita kui ilumessidel. Siiski oleks vahva sinna saada, kuigi ka sellega on probleem. Kui me siia sõitsime bussiga 2 tundi, siis see LashSpa kust mulle vastati on meie praegusest kohast umbes 3- 4 tunni kaugusel, see on juba päris haige. Aga me peame nagunii kolima, kuna meil on pangakaardid ja TFN-id käes siis ei taha enam Luke’i ja Dan’i seal ka väga häirida. Ja see oleks ka muidugi kena kui ma peaks selleks, et kell 8 tööle jõuda ärkama kell 4 öösel, et vähemalt 5-st minema hakata... Ja siis 3 tundi trippima.. ja õhtul samamoodi, kulutaks kogu oma vaba aja bussiga sõitmisele ja ülejäänud aja magaks. Great fun J.
Ilm on meil ka praegu kohutav. Juba eilsest saati on siin hull torm ja vihm, meeletult külm ka. Siin on külm kuidagi teistmoodi, külmem . Umbes nagu 35 kraadi sooja on siin kena soe aga Eestis üsna talumatu kuumus. Tänaseks lubas thunderstromi ka, äikest ja möllu. Tahaks oma suurt sooja talvemantlit.. või küüditamiskostüümi.
Peaks ikka miningusse tööle saama, raske tööga hullu cashi kokku kraapima, siis annaks elada ka natuke. Saaks võibolla isegi midagi korterilaadset üürida. Issand kui hea oleks kuhugi minna õhtul, mis oleks nagu peaaegu , et enda oma ja seal ei töllaks mingeid suvalisi lõustasi, kellele peab koguaeg üritama meeldida. Nagu meik praegu on , mõni õhtu tuleme koju kuskilt ja mõtleme, et tahaks ainult sooja teki alla ära, lihtsalt chilliks, võtaks kotitäie nänni voodisse kaasa , lihtsalt vaataks arvutist mingit filmi ja sööks vms aga ei, isegi kui me korra nii teeme siis on ikka süümekad, et äkki peaks ikka sotsiaalne olema. Ja siis me läheme elutuppa ja vaatame koos nendega telekast midagi elumõttetut või istume nende pisikesel terrassil ja räägime kõigest mis meid tegelikult ei huvita, lihtsalt selleks, et midagi rääkida. Alguses oli okei aga lõpuks viskab üle see, et puhata ja lihtsalt olla nagu väga ei saa, koguaeg peab vaatama mida teed, ega sa liiga valju pole kui keegi tudub ja ega sa muud moodi kuidagi kellelegi ette ei jää. Aga samas, kui me sealt ära läheme siis pole mul aimugi kuhu me pakime ennast. Me ei saa couchsurfingu kaudu ka nagu väga kuhugi minna, sest nad eeldavad, et me reisime ja tahame hullult kõike näha ja kogeda siin Perthis. Nii on väga nõme minna, et tere, me nüüd lihtsalt elame siin, sest me otsime tööd või käime juba tööl aga meil on lihtsalt katust vaja, et soodsamalt läbi saada. Niiet nüüd me ei kujutagi ette, mis saab.
Jaaaa nüüd jõudis Sannu tagasi. Ta ikkagi ei saanud tööle... Öeldi, et muidu nad võtaks ta hea meelega, aga nad tahtsid kedagi pikemaks ajaks. Aga ilus koht olevat olnud, korralik ja puhas, müüvad rehve ja möllu vist. Kahju, aga vähemalt me saime jälle mingi kogemuse võrra rikkamaks. Ja vähemalt mingi tagasiside. Vaatasime mu meili ka, ma pole ka veel vastust saanud.
 No pole hullu, eks me nüüd lähme sinna tööagentuuri Aussie jobs. Äkki nad oskavad meile midagi ilusat öelda. Tahaks veel püstitada küsimuse, mis ei ole päris küsimus. Kuidas on see võimalik, et mainstream muusika on vahepeal veel jubedamaks muutunud kui see enne oli ??? Ja kuidas lugusi üldse eristada, kui kõigil on taga sama biit ja kõik sõnad on samad : All the sexy girls around the globe, ou yea she looks like sex ( ???) , the way she moves, all the guys in the club are lookin at here, yeahhh . Mikkss ? ? Äkki ma olen kole nagu öö aga jube tore inimene, miks keegi minust ei laula ?
Okei, rahu. Off to find a job !