Skolka let, skolka sim ?!

Sõber Pelikan

Sannu vägitegu

Lubasime endale suurte saavutuste puhul

Pelikan vs. Kajakas

Beach

Tiba aega on kogemata möödunud sellest kui viimati endast teada andsime, ärge muretsege, kõik on endiselt korras. Eeeeelmine neljapäev vist, kui uuesti Aussi Jobsi läksime oli üsna kasutu. Seal oli nii retsilt rahvast, et järjekord oli uksest välja ja nad ütlesid kohe alguses ära, et täna neil perthis tööd pakkuda pole. Okei, ülejäänud aja töllasime linnapeal ja üritasime leida kohta kus toitumine ja sotsiaalsed vajadused ühedada ehk food+wifi places. Ei läinud väga hästi. Pärast seda kui me juba tund aega mööda Perth cityt ringi oli kapanud andsime wifi osas alla ja läksime mingi suure shopping centeri food court’i , kust me saime mmmm.... kui rasvaseid pizzasi :D Pärast tegime kodupakki.Ülejäänud aja olime mõttetud nagu me siin „kodus“ ikka oleme. 
Reeedel, käisime raamatukogus, suured lugemishuvilised nagu me oleme. Sannu saatis veel mõned CV-d laivi ja ma tegin ka midagi, mhm lugesin horoskoopi J  Aga õhtul otsustasime mõned dringid teha, kedagi polnud kodus niiet me vist tundsime ennast lihtsalt veits üksikuna. Läksime Luke’i bottleshopi , ma otsustasin lõpuks, et kuidagi peab tähistama ka seda, et ma töö sain ja lubasin endale Jamesoni mille Luke nõustus minuga kahepeale klappima. Õhtu jätkus hästi, chillisime oma terrassil, tegime ummi ja rääkisime juttu. Sannu tõmbas oma box wine’ist tiba lõviks, proovisid Dan’iga 200 kg kiviplokke tõsta. Sellele järgnes see, et kivi ei liikunud ja poistel olid käed marraskil (hästi vähe, mitte mingit põhjust muretsemiseks kallid vanemad ja vanavanemad ) . Kaua ei läinud kui Sannu ära vajus, isegi nii ära, et meie tellitud pizzat ta ka enam süüa ei suutnud. Panime Sannu tuttu ja rääkisime edasi. Luke oli järgmine lahkuja, me Daniga lobisesime veel kella 6ni hommikul. Siis tuli reaalsus koju, et päikesetõusuga on raske tuttu jääda ja pakkisime ka magama.
Laupäev ei kujutanud endast palju, ilm oli ilus, Sannul oli paha ja midagi polnud väga teha. Chillisime kogu päeva kodus, koristasime aeda ja olime niisama toredad. Pinnisime Martat, et ta Aussi tuleks ja tellisime Chinese Foodi mingist kohast mille kohta Luke pärast seda kui me juba ära tellinud olime ütles, et see on mitu korda kinni pandud, sest seal olevat rotid köögis olnud jms. Toit ei olnud kõige hullem ,väga vürtsikas though. Aga näe siiani elus ja terved.
Pühapäev oli juba natuke hoogsam. Ärkasime vara ( kell 11 ), sest meil oli siin 28 kraadi sooja ( Woop Woop ) ja läksime Daniga randa. Ta sõbrad ootasid meid seal. Okei seee koht polnud ka midagi sellist mida me ootasime. Me ei läinud päris randa vaid Dani kirjeldatud „väikesele“ murualale enne randa. Ehk siis rand oli põõsa taga. Kui ma umbes nädal tagasi rääkisin kuidas me käisime rannas mis oli nagu paradiis , tõsiselt Californicationist välja lõigatud, inimesed ja koerad mööda rannajoont jooksmas jne, siis seekord nägime me Family paradise’i . See oli tõsiselt nagu mõni reklaam- teate küll neid kus lablador ja pereisa pargis jooksevad ja ema avab päikesepaistes pikniku korvi kuni lapsed puu all kiiguvad.  Mhm, kõik sellised reklaamid on vist seal filmitud. Väike muruplats osutus tõsiselt suureks alaks kus oli palju katusealuseid, igaühe all suur kivist laud ja pingid, iga umbes 3 sellise pleisi jaoks oli 1 suur grill. Ja seda kõike tõsisel golfimurul. Lapsed jooksid, seal oli kõige suurem mänguväljak mida ma kunagi näinud olen, ja vanemad jõid ja grillisid rõõmsalt. What a perfect world.
Käisime rannas ka, rannas elasid 5 pelikani. Need ei olnud väiksed poisid . Kalurid toitsid neid kai otsast niiet läksime ka lähemale vaatama. Väga isod vennad ikka.
Aah ja rannast veel. Sannu otsustas olenemata kõigist eemalepeletavatest faktoritest (enamasti veetemp. ) hoolimata ujuma minna. Ta sulistamine kestis vaid umbes minuti või kaks aga ta oli endaga sellegipoolest äärmiselt rahul.
Õhtupoole viis Daniel meid Fremantelisse, sest üks ta sõber rääkis meile päeval, et seal on Marina hooaja avamine ehk siis ilutulestikud ja kahurid ja möllud. Kahjuks selleks ajaks kui me sinna jõudsime oli üritus juba läbi saanud. Siiski otsustasime natuke ringi jalutada ja seda megalahedat linnaosa avastada. Ja me ei pidanud pettuma, sest Dan viis meid imelisse söögikohta, mis oli väga suur ja sisaldas endas umbes 5-6 erinevat aasia kööki.  Me otsustasime sushi kasuks, mida Dan väga kvaliteedi ja hinna suhte pärast kiitis. See oli kiitmist väärt. 10 sushi rolli maksis ainult 7-8 dollarit ehk siis 5-6 eurot !!! Niiet rabasime korralikult. Võtsime californiat , chicken teryakit ( ma polnud kunagi sushit kanaga söönud, but it wasn’t bad at all ) ja raw salmonit. Nii odava hinna tõttu põdesime veits maitse pärast aga poleks pidanud, need maitsesid ka imeliselt ! Ühesõnaga vägaaa lahe koht oli ja selle jätame me endale kindlasti meelde ja kõik kes meile siia järgi jõuavad viime sinna sööma ka !
See oli siis eile. Täna käisin mina tööl ja Sannu käis Aussi jobsis, see koht on meile endiselt kasutu, sest ta peab homme uuesti helistama, nad jälle otsivad. Minul oli nö treeningpäev ehk siis koolitus. Marnie oli mulle modelli sebinud ja näitas mulle kuidas nad täpselt seal mingeid asju teevad. Mul jäi siiski veel küsimusi aga nagu ikka siis need õigel ajal meelde ei tulnud. Tegin siis ühe paigalduse, Marnie kiitis jälle ja ütles, et kõik on kena, et kiirus tuleb ka ajaga jne. Praeguse seisuga lähen siis neljapäeval 10:30 tööle ja lõpetan 6 , ja nii ka reede ja laupäev. Kolmapäeva kohta pidi veel helistama. Wow, ma vist olengi tööl, ma nägin nende tabelis juba oma nime ja bookinguid selle all, siis hakkas reaalsemaks muutuma. Ei saa öelda, et ma närvis ei oleks. Seal on isegi kliendi sisse kutsumine ja ära saatmine äärmiselt täpne ja kindla sõnastusega. Creeeps. Palk on veel täpsustamisel nagu ma aru sain aga üldistusest sain aru, et okei . Muud tarka polegi.
Nagu õeldud on kõik meiega endiselt korras ja muretsema veel ei pea. Kui ma see nädalalõpp mingigi palga saan siis annab vist natuke edasi elada ka, muidu oleme me üsna broke assid juba. Ja ma olen kindel, et Sannule kukub ka üsna varsti mingi töö sülle ja siis saab juba kuskil toa üürimise peale mõtlema hakata.
Apppi ma oleks kõige jubedama asja unustanud, me nägime oma hoovis, kui koristasime, redbacki ehk Austraalia ühte kõige mürgisemat ämbliku, selle poisi kiku on üsna surmav. Aga ta chillis rahulikult lillepotis niiet me oleme endiselt korras ja taaskord kõigile vanematele ja vanavanematele- neil on redbacki mürgi vastumürk olemas, niiet no worries.
Aga Teie kõik olge tublid ja ärge sügisemasendusel veel kallale tulla laske, me nägime küll, et teil kisub juba külmaks.