Ollaaaaa Piiiipppll !
Meie oleme endiselt elus, jäin vist eluloo raamatu kirjutamisega sinna kohta, kus me pangakaardid ära saime tehtud ja Luke’i ja Dan’i juures elasime. Noo me elame siin siiani, ei tulnud midagi välja sellest, et reedel lahkume. Leppisime Danieliga kokku, et võime siin seni olla kui pangakaardid ja TFN kätte saame. Nagu ikka ütles ta meile „ No worries, no rush „ .Nüüd on jama selles, et me saime need täna hommikul kätte. Niiet ma ei tea mis edasi saab. Daniel ütles tegelikult üks hetk, et võime seni ajani olla kuni töö leiame aga ta oli purjus kui seda ütles ja me ei taha nii kaua neile ka siin pinda käia... Nüüd hakkame jälle couchist kodu otsima..
Vahepeal olime tublid ja käisime rannas ära, yeaah. Sattusime mingisse pisikesse randa, mis pidi neil üks kehvemaid olema, South beach äkki. Kõndisime sinna bussipeatusest mingi tunnikese vist aga ega me pole veel väga head orienteerujad ka J See rand oli selline happyplace, kus inimesed oma koertega mängimas käivad ja mööda rannajoont jooksevad, ühesõnaga idüll mida enamasti ainult USA koguperefilmides näeb . Kõik olid õnnelikud, koerad jooksid, inimesed naersid, päike paistis ja ookean lainetas.
Üritasime omale shared accommodationit ka leida, juhuks kui peaksime kogemata töö saama.
Eile oli huvitav päev, üle mitme aasta sain kokku Juhan Mespakiga, kes juba 11 kuud austraalia liival keerutanud on. Tema jaoks oli see esimene kord üle 4 kuu kui sai eestlasega näost näkku rääkida. Ülitore oli näha kedagi, kes siin juba nii kaua on olnud ja ikka elus. Chillisime meie housis veits aega ja vahetasime muljeid. Juku heal soovitusel üritame homme kesklinna rühkida ja Aussie jobs’i nimelise tööagentuuri üles leida. Neile pidid eestlased meeldima, let’s hope so.
Lisaks Juhanile kogunes meie aeda eile veel mingit rahvast, me pidime Daniga ta sugulase sünnipäevale minema ja Luke ja Scott valmistusid oma vahenditega oma tuju tõstma, et minna kinno Nemo’t otsima. Nagu hommikul kuulda oli, siis nende reis oli üsna raske aga Nemo nad lõpuks leidsid.
Aa ja Dan tõi oma kutsad ka siia eile, meganunnud, Kiara ja Torry , ülichillid vennad on.
Jah, aga meie sünnipäevale minek sujus hästi. Danieli ema tuli meile järgi, käisime bottleshopis, toppisime oma jahutuskasti jääd ja kõike muud head ja paremat täis ja sõitsime teise linna otsa. See oli reaalne perekonnaüritus. Alguses tundsime ennast küll veits vales kohas olevat aga harjus ära. Igat tüüpi ja igas vanuses inimesi oli terve aed täis. Tutvustasime ennast, chillisime lõkke ääres ja rääkisime juttu. Kõik tulid erinevaid soovitusi andma, kuidas siin hakkama saada niiet meil oli lõpuks korralik info üleküllus. Aga huvitav oli, nii erinevat sorti rahvast ühes kohas pole ammu näinud. Sünnipäeva laps oli supernunnu, selline lihtne ja armas naine, sai vist 40. Seltskonnas leidus üks lesbi, kes oma kurva eluloo mulle ära rääkis, väga rets elu. Peo käigus pakkusid kaks Harley venda, et teevad mulle sõidu around the block, kui ma pole kunagi Harleyga sõitnud, pidin keelduma, kuna nad ei tundunud nii usaldusväärsed inimesed kui võiksid olla. Hiljem sain aru, et tegin hea otsuse kui Dan mulle ütles, et thank god, et ma nendega ei läinud. Nad kuuluvad Hells angelsite kurikuulsasse gruppi ja aussi government ajab neid taga. Tõesti huvitav seltskond. Leidsime ka ühe venna, kes „vähe „ paremal elujärjel oli , tal oli täpselt ranna ääres maja ja ta tööks oli vist kõigi WA CEO-de palkamine. Ja oma eelmisel reisil euroopasse raiskas ta kahe poole kuuga 50 000 $ ära. Why not. Vähemalt ta oli Tallinnas käinud ja oli üks esimestest inimestest, kes päriselt teadis kus Eesti asub.
Kohtasime ka ühte tüüpi, kes oli väga huvitatud meie ettevõtmisest ja megaentusiastlik. Iga teine lause mis ta ütles oli „ Yes guys, I wish I was you ! This is great , Do it now, Don’t waste your time, before your stuck with a family and other respo’s „ . Ja sellel tüübil oli 5 kuune beeebi.
Meie pidu lõppes sellega, et Daniel otsustas pärast poole kasti õlle joomist väikse mandipoisi ka teha ja trippis ära. Niisiis otsustasime, et on parem ta taksosse toppida ja koju sõita.
Aga muidu oli väga lahe, tutvusime toredate inimestega ja veits aussi kultuuriga.
Eile pidime Dan’i koertega randa minema aga Daniel on kuskil pikali maas niiet see jäi ära ja läksime lihtsalt poodi ja nagu ikka - rämpstoitu sööma :)
Üldiselt on meil siin tõusud ja mõõnad. Vahel on vahva, vahel mõtleme, et kodus oleks nii palju lihtsam aga siis tuleb jälle meelde kui igav seal tegelikult on ja kuidas see kõik lõpuks nii närvidele käis. Niiet jääme esialgu veel siia ja ootame kõiki teid järgi.
Eesti keeles enda väljendamine on juba natuke keeruline, mõned sõnad on inglise keeles nii palju loogilisemad. Samas on enda inglise keeles väljendamine samamoodi veel keeruline, sest siin on kõik nii teistmoodi ja neil on pool juttu slängis, rääkimata aksendist. Svipsis peaga on elu ilusam, keel soravam ja ei tule meelde see, et meil kodu ega tööd ega raha pole J
Ma nüüd juba mõistan miks kõik backbackerid siin pidevalt joovad.
Ilm on meil ikka veel Eesti august aga kahe kuu pärast peaks siin juba 35
kraadi olema. Ja öösel 25. Poleks paha, kampsik viskab üle juba . Täna on veel eriti rõve ilm , täielik troopiline torm aga külma sorti ..
Mainin veel ära, et me igatseme teid ja endiselt ootame teid kõiki austraaliasse !
Meie oleme endiselt elus, jäin vist eluloo raamatu kirjutamisega sinna kohta, kus me pangakaardid ära saime tehtud ja Luke’i ja Dan’i juures elasime. Noo me elame siin siiani, ei tulnud midagi välja sellest, et reedel lahkume. Leppisime Danieliga kokku, et võime siin seni olla kui pangakaardid ja TFN kätte saame. Nagu ikka ütles ta meile „ No worries, no rush „ .Nüüd on jama selles, et me saime need täna hommikul kätte. Niiet ma ei tea mis edasi saab. Daniel ütles tegelikult üks hetk, et võime seni ajani olla kuni töö leiame aga ta oli purjus kui seda ütles ja me ei taha nii kaua neile ka siin pinda käia... Nüüd hakkame jälle couchist kodu otsima..
Vahepeal olime tublid ja käisime rannas ära, yeaah. Sattusime mingisse pisikesse randa, mis pidi neil üks kehvemaid olema, South beach äkki. Kõndisime sinna bussipeatusest mingi tunnikese vist aga ega me pole veel väga head orienteerujad ka J See rand oli selline happyplace, kus inimesed oma koertega mängimas käivad ja mööda rannajoont jooksevad, ühesõnaga idüll mida enamasti ainult USA koguperefilmides näeb . Kõik olid õnnelikud, koerad jooksid, inimesed naersid, päike paistis ja ookean lainetas.
Üritasime omale shared accommodationit ka leida, juhuks kui peaksime kogemata töö saama.
Eile oli huvitav päev, üle mitme aasta sain kokku Juhan Mespakiga, kes juba 11 kuud austraalia liival keerutanud on. Tema jaoks oli see esimene kord üle 4 kuu kui sai eestlasega näost näkku rääkida. Ülitore oli näha kedagi, kes siin juba nii kaua on olnud ja ikka elus. Chillisime meie housis veits aega ja vahetasime muljeid. Juku heal soovitusel üritame homme kesklinna rühkida ja Aussie jobs’i nimelise tööagentuuri üles leida. Neile pidid eestlased meeldima, let’s hope so.
Lisaks Juhanile kogunes meie aeda eile veel mingit rahvast, me pidime Daniga ta sugulase sünnipäevale minema ja Luke ja Scott valmistusid oma vahenditega oma tuju tõstma, et minna kinno Nemo’t otsima. Nagu hommikul kuulda oli, siis nende reis oli üsna raske aga Nemo nad lõpuks leidsid.
Aa ja Dan tõi oma kutsad ka siia eile, meganunnud, Kiara ja Torry , ülichillid vennad on.
Jah, aga meie sünnipäevale minek sujus hästi. Danieli ema tuli meile järgi, käisime bottleshopis, toppisime oma jahutuskasti jääd ja kõike muud head ja paremat täis ja sõitsime teise linna otsa. See oli reaalne perekonnaüritus. Alguses tundsime ennast küll veits vales kohas olevat aga harjus ära. Igat tüüpi ja igas vanuses inimesi oli terve aed täis. Tutvustasime ennast, chillisime lõkke ääres ja rääkisime juttu. Kõik tulid erinevaid soovitusi andma, kuidas siin hakkama saada niiet meil oli lõpuks korralik info üleküllus. Aga huvitav oli, nii erinevat sorti rahvast ühes kohas pole ammu näinud. Sünnipäeva laps oli supernunnu, selline lihtne ja armas naine, sai vist 40. Seltskonnas leidus üks lesbi, kes oma kurva eluloo mulle ära rääkis, väga rets elu. Peo käigus pakkusid kaks Harley venda, et teevad mulle sõidu around the block, kui ma pole kunagi Harleyga sõitnud, pidin keelduma, kuna nad ei tundunud nii usaldusväärsed inimesed kui võiksid olla. Hiljem sain aru, et tegin hea otsuse kui Dan mulle ütles, et thank god, et ma nendega ei läinud. Nad kuuluvad Hells angelsite kurikuulsasse gruppi ja aussi government ajab neid taga. Tõesti huvitav seltskond. Leidsime ka ühe venna, kes „vähe „ paremal elujärjel oli , tal oli täpselt ranna ääres maja ja ta tööks oli vist kõigi WA CEO-de palkamine. Ja oma eelmisel reisil euroopasse raiskas ta kahe poole kuuga 50 000 $ ära. Why not. Vähemalt ta oli Tallinnas käinud ja oli üks esimestest inimestest, kes päriselt teadis kus Eesti asub.
Kohtasime ka ühte tüüpi, kes oli väga huvitatud meie ettevõtmisest ja megaentusiastlik. Iga teine lause mis ta ütles oli „ Yes guys, I wish I was you ! This is great , Do it now, Don’t waste your time, before your stuck with a family and other respo’s „ . Ja sellel tüübil oli 5 kuune beeebi.
Meie pidu lõppes sellega, et Daniel otsustas pärast poole kasti õlle joomist väikse mandipoisi ka teha ja trippis ära. Niisiis otsustasime, et on parem ta taksosse toppida ja koju sõita.
Aga muidu oli väga lahe, tutvusime toredate inimestega ja veits aussi kultuuriga.
Eile pidime Dan’i koertega randa minema aga Daniel on kuskil pikali maas niiet see jäi ära ja läksime lihtsalt poodi ja nagu ikka - rämpstoitu sööma :)
Üldiselt on meil siin tõusud ja mõõnad. Vahel on vahva, vahel mõtleme, et kodus oleks nii palju lihtsam aga siis tuleb jälle meelde kui igav seal tegelikult on ja kuidas see kõik lõpuks nii närvidele käis. Niiet jääme esialgu veel siia ja ootame kõiki teid järgi.
Eesti keeles enda väljendamine on juba natuke keeruline, mõned sõnad on inglise keeles nii palju loogilisemad. Samas on enda inglise keeles väljendamine samamoodi veel keeruline, sest siin on kõik nii teistmoodi ja neil on pool juttu slängis, rääkimata aksendist. Svipsis peaga on elu ilusam, keel soravam ja ei tule meelde see, et meil kodu ega tööd ega raha pole J
Ma nüüd juba mõistan miks kõik backbackerid siin pidevalt joovad.
 |
| Perfect |
 |
| Sunset |
 |
| Sünnipäevalapse bassein |
 |
| Wonderland |
 |
| Kõik mis poisist alles jäi pärast kroko attacki ! |
 |
| Shopingult |
Mainin veel ära, et me igatseme teid ja endiselt ootame teid kõiki austraaliasse !
No comments:
Post a Comment